Milliseid sõnu lausuti rahvusülikoolile saja aasta eest? Raamatukogu näitusel näeb

Sada aastat tagasi 22. novembril oli ilm Tartus lumine ja esimesed saaniteedki juba sisse sõidetud. Eesti esimese ülikooli 1. detsembrile kavandatud pidupäevani jäi veel 9 päeva. Ka praegu võib mõelda, et elu on raske, kuna probleeme on palju ja aega on vähe. Aga seda raskust ei anna kuidagi võrrelda Eesti eluga sada aastat tagasi, mil emakeelne ülikool sündis.

Niisuguse kirjeldusega palus Tartu ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru uue näituse meeleollu sisse elada.

Ülikooli raamatukogus 22. novembri õhtul avatud näitus kannab pealkirja «1. detsember 1919» ning selle avamisele oli tulnud päris palju inimesi.

«Need tollased raskused olid kirjeldamatult suuremad kui meil praegu, kuna riik ise oli nii noor,» rääkis Krista Aru veel. «Aga oma riigi loonud inimeste usk ja tahtmine oli siiski suur. Nende inimeste aated algasid ühest lihtsast tõdemusest: haridus ja teadus on need, mis Eesti rahvast kannavad; et haridus ja teadus annavad sellele iseseisvale riigile mõtte, sihi ja püüded ka kõikideks järgnevateks aastateks.»

Näitusel «1. detsember 1919» saab vaadata 100 aasta taguse suursündmuse ehk rahvusülikooli sünni tervituseks saadetud auaadresse Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhatuselt, Tartu linnavalitsuselt, Tartu Eesti arstide seltsilt ja Amsterdami ülikoolilt.

Tartu linnavalitsuse auaadressi luges ette Tartu linnapea Urmas Klaas. Selle viimases reas seisab: «Teaduse õhk on vaba ja vaba on rahvas ja maa, kes oma iseseisvuse rajab teaduse kalju peale!» Alla oli kirjutanud linnapea Jaan Kriisa. Omaette väärtus on auaadressi juurde kuuluvad nahkkaaned, mis on eriti väärikalt ja rikkalikult disainitud ning eraldi silmitsemist väärivad.

Tartu linnapea Urmas Klaas loeb sajandi vanust õnnesoovi rahvusülikooli sünni puhuks.

FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Näitusel on välja pandud veel paljude asutuste õnnesoovid, ülikooli põhikirja käsikirjalised mustandid, oluliste koosolekute protokollid, ajalehe artiklid, tsitaadid kõnedest, samuti Gustav Suitsu kirjutatud luuletus «Proloog», mis kanti ette Tartu ülikooli avaaktusel 1. detsembril 1919: «Veel purskab tuld ja suitseb / sõja kuri kraater, / kui valguse uus andja / avand alma mater …»

Uue näituse sees avanes teinegi näitus «Tartu ülikool 1919–1940 läbi kaamerasilma». See on veebinäitus, mida saab lehitseda igaüks oma arvutis, aga ka sealsamas näitusesaalis suurelt puutetundlikult ekraanilt. Näitus tutvustab õppejõude, õppetööd, hooneid, ruume ja sündmusi sellisena, nagu need on jäädvustatud tolleaegsetel fotodel. Tartu ülikooli raamatukogu fotokogu põhjal koostatud näitusel on eksponeeritud üle 600 foto koos kirjeldustega.

Ülikooli akadeemiline sekretär Andres Soosaar pööras tähelepanu just veebinäitusele, mis teda on eriti rõõmustanud, kuna ta oli püüdnud juba päev läbi seda oma arvutis avada ja see avaneski. Omaette tähelepanu pälvis Andres Soosaarelt muidugi peatükk ülikooli sekretäride kohta, kust ta leidis paar endale teadmata nime.

Näitusel leiti, et emakeelse ülikooli kujunemise ajaloo väga oluline periood on aastail 1920 kuni 1940 ning et see vajaks uurijatelt omaette tähelepanu ja süvenemist, samuti sõja-aastatel tegutsenud ülikool.

Näitus kutsub külastajaid ka tegutsema ja mõtlema, mida sooviks tema oma sajandivanusele rahvusülikoolile. Mõtte saab teoks teha seina ees, millele on kinnitatud sõnu ja lausekatkeid, mis kõik pärinevad 100 aastat tagasi ülikoolile kõlanud õnnitlustest. Neid sõnu saab aga ringi tõsta ja nihutada ning neist uusi soove luua.

Kõik on õiged sõnad. Mida 2019. aastal valida ja ülikooli õnneks kokku siduda?

FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Kõigil näituse külastajail palutakse oma nimi külalisteraamatusse üles tähendada. Väga meeldiv oli seda teha musta tindiga sulepeaga, mis ei lasknud lohakalt kirjutada ja nõudis koguni ilukirja reeglite peale mõtlemist.

Näituse «1. detsember 1919» on koostanud Malle Ermel ja Kadri Tammur, veebinäituse Sulo Lembinen TÜ raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnast. Näituste kunstnik on Lilian Mengel.

Tartu ülikooli raamatukogu saalinäitus jääb avatuks jaanuari lõpuni. Veebinäitust ei suletagi, see saab ajapikku loodetavasti hoopis täiendust.

Tagasi üles