Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Galerii: Postimees esitles Noor-Eesti teadusgranti

Copy

Sihtasutus Postimehe Fond tutvustas neljapäeval Tartu ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis uusi Noor-Eesti teadusgrante, mille eesmärk on arendada ja mitmekesistada humanitaar- ja ühiskonnateaduslikke uuringuid. Grandiga toetatud teadustööd peavad aitama kaasa Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele ning tulemused olema tähenduslikud ühiskonna enesetunnetuse arengus 21. sajandi globaliseerunud maailmas.

Ühekordse grandi suurus on kuni 100 000 eurot aastas ja see antakse kuni kolme aasta pikkusele uuringule, koos võimalusega taotleda ka üht jätkugranti. Sõltuvalt taotluste tasemest annab fond aastas välja kuni kolm granti. Taotlus tuleb ETISe kaudu esitada eesti keeles tuleva aasta 2. jaanuariks. Uurimise ajal pole tarvilik koostada tööajatabeleid. Tulemuste esitamisel on soovituslik kasutada ka selliseid vahendeid nagu teater, kunst, kino ja muud kunstid.

Noor-Eesti teadusgrantide taotlusi hindab 11-liikmeline teadusnõukogu, kuhu kuuluvad teadlased ja haritlased Krista Aru, Raul Eamets, Martin Ehala, Tiit Hennoste, Toomas Kiho, Marju Kõivupuu, Mihhail Lotman ja Tarmo Soomere ning Postimehe Fondi esindajatena Peeter Helme, Merili Nikkolo ja Andrus Raudsalu. Taotlused jagatakse nõukogu liikmete vahel erialase sobivuse alusel ning igaüks neist soovitab 1–2 paremat taotlust teise vooru. Arutelu põhjal otsustatakse, kes edasi pääsevad ning seejärel toimub salajane hääletus, mis reastab taotlused paremuse järjekorras.

Üks nõukogu liikmeid Martin Ehala ütles, et mõte fondi loomisest sündis eravestlusest, kui tuli jutuks, et Soomes selline asi toimib ja Eestis kuluks samuti ära. Ehala sõnul on teadus universaalne ja kultuurid unikaalsed. «Kõik, mis eales teaduses on loodud, on sündinud mingil ajahetkel, teatud kindlas kultuuris seal valitsenud teadmiste ja vaimulaadi põhjal. Kuigi teadus on praegu rohkem rahvusvaheline kui sajandeid tagasi, ei ole ükski teadlane ilma emakeele ja kultuurita bioloogiline arvuti, mis universaalsete teadmiste põhjal uut teadmist genereerib. Kõik, mis inimkond iial teeb või saavutab, võrsub mingi kindla kultuuri pinnasest – sõna kultuur algne tähendus ongi «maad harima»,» arutles Ehala.

Tema sõnul on humanitaar- ja ühiskonnateaduseid tarvis täiendavalt rahastada, sest neist teadmistest on raske toodet teha ning seega pole ettevõtted seda laadi uuringute toetamisest eriti huvitatud. Samas hoolitsevad humanitaarteadused selle eest, et üldse oleks võimalik toimiv majanduskeskkond ning et inimesed saaks omavahel läbi. «Kõik, mis ühiskond loob – olgu majanduses, poliitikas, rahvastikus, teaduses või kunstides – sõltub sellest, kui hästi on haritud kultuuripinnas, millele külvatakse. Paradoksaalsel kombel ei ole haritlaste, kunstnike, ega muusikute peamine panus aga kaubastatav. Luua võib küll maale, filosoofilisi teooriaid, sümfooniaid ning hea õnne korral ka sellest ära elada, kuid põhimõtteliselt on kultuur nagu õhk, mida kõik tasuta sisse hingavad alates hetkest, mil nad sünnivad kuni oma viimase hingetõmbeni. Selle olemasolule mõeldakse aga vaid siis, kui õhupuudus hinge matma hakkab,» jätkas Ehala.

Tema sõnul on vaimuteadused see osa kultuurist, millel on tõenäoliselt kõige väiksem võimalus end loomemajanduse põhimõttel ära elatada. Samas on just selles valdkonnas sündinud ideed ühiskonna arengut enim viljastanud: meenutagem kas või valgustuse mõju Euroopa teaduse ja tehnoloogia arengule, Herderi mõju allasurutud rahvaste, seal hulgas eestlaste enesetunnetuse tekkimisele või Noor-Eesti haritlaste mõju eesti rahvusriigi väljakujunemisele.

«Seepärast on Postimehe Fond otsustanud algatada oma esimese suuremahulise toetusprogrammi just humanitaar- ja ühiskonnateaduste vallas, rahastades uuringuid, millel võiks olla mõju eesti kultuurikeskkonna ja ühiskonna enesetunnetuse arengule praeguses kiiresti muutuvas maailmas,» lisas Ehala. 

Uurimistulemused tuleb avaldada eesti keeles. «Muidugi võib tulemusi avaldada paralleelselt ka teistes keeltes, kuid Noor-Eesti uuringud on tähenduslikud ja olulised just Eesti ühiskonnale,» lisas Ehala. «Seetõttu peavad tulemused olema kättesaadavad eeskätt eesti keeles ja laiemale avalikkusele.»

Tagasi üles