Alkoholil on küll kiire lõõgastav mõju, mistõttu halb olukord ja muremõtted vajuvad viivuks unustusse, kuid probleemid sellest ju ei lahene, vaid hoopis kuhjuvad.
Kariina Laas: parim rohi stressi ja pinge maandamiseks on … alkohol?! (1)
Põnev aeg on, ümberringi toimub palju ja infokanalitele on kiire ligipääs. Inimestel on töö või mitu, sõbrad ja kolleegid, perekond ja lemmikloomad, enesetäiendamine, trenn, hobid, meelelahutus, kogukonnaprojekt, heategevus ja sotsiaalmeedia. Aeg on sisustatud ja igav ei hakka. Kuid igal pool peaks endast justkui maksimaalselt andma ja see, kas ootused sooritusele on inimese enda või kellegi teise seatud, polegi oluline. Oluline on, et suur hulk kohustusi ja kiire elutempo on stressiallikateks, kui end vahepeal korralikult välja ei lülitata ega puhka.
Kuigi stress on normaalne ja vajalik nähtus ning sellega saadakse tavaliselt hästi hakkama, võib stressi kuhjumine põhjustada palju nii vaimse kui füüsilise tervise probleeme. Asi saab alguse hiilivalt: pidev pingesolek ja väsimus teevad tundlikumaks ja tujukamaks; kõikuv meeleolu muutub aina negatiivsemaks; kasvav ärevus tekitab muremõtteid ega lase uinuda; süvenev masendus võib kujuneda depressiooniks; samal ajal halveneb ka füüsiline tervis.
Seega on mõistetav, et stressi peale, mis on äratuntav negatiivsete emotsioonide ja kehva enesetunde tõttu, tekib reaktsioon, mis tõukab pingest vabanema ja stressi vähendama. Küsimus on vaid selles, mida täpselt pingest lahtisaamiseks ette võetakse. Kui jalutuskäik mõtete kõrvale viimiseks, perega Aliase mängimine, vannis mõnulemine või muu puhkus, siis täidab tegevus tavaliselt eesmärki. Kui see on aga regulaarselt alkoholi pruukimine, hakkavad pinged hoopis kasvama.
Stress kui nähtus ei ole halb iseenesest ja seda ei tule iga hinna eest vältida, probleeme tekitab pikka aega kestev liigne pinge.
Miks ikkagi alkoholi pinge maandamiseks nii tihti kasutatakse? Negatiivsed tunded on elu loomulik osa – me kõik kogeme aeg-ajalt liigset stressi ja peame toime tulema argimurede, ebameeldivate sündmuste, halva tuju, pinge, ärevuse või üksindusega.
Paljud sirutavadki käe alkoholi järele sageli just selleks, et selle kõigega paremini toime tulla. Esimese hooga võibki tunduda, et alkoholi mõju all pinge langeb ja probleemid hajuvad. Kahjuks on esmamulje petlik. Alkoholil on küll kiire lõõgastav ja eufooriat tekitav mõju, mistõttu halb olukord ja muremõtted vajuvad viivuks unustusse, kuid probleemid sellest ju ei lahene, vaid hoopis kuhjuvad.
Alkoholi vabastav esmamulje on aga meeldiv, kriitilised mõtted pähe ei tulegi. Ning kui juba õpitud, et alkohol toob leevendust, on raske ise end ära rääkida ja sundida muud abinõu proovima, mis ei pruugi sama kiiresti aidata. Et pikemas vaates kahjustab alkohol suhteid, saavutusi, tööelu, rahalist seisu ja tervist, et tule ju kohe pähe, kuid see süvendab ka muretsemist ja masendust ning kasvatab stressi. Kiire kasu tundub ikka kindel, oht tulevikus negatiivseid tagajärgi tunda saada on ebamäärasem.
Inimene on ju mõtlev olend – miks siis me ometi teeme asju, mis meile kahjulikud on? Pole saladus, milliseid halbu tagajärgi alkoholi liigtarvitamine kaasa toob. Samamoodi pole saladus teiste sõltuvust tekitavate ainete, näiteks tubaka ja kanepi kahjustavad mõjud. Ka teame, et peaks rohkem liikuma, tervislikumalt toituma, kenamalt käituma, kuid ikka teeme asju vanamoodi ja kahjustame ennast.
Üks põhjus on kindlasti harjumuse jõud, mis meid justkui vangis hoiab, sest teisiti käitumiseks peab palju rohkem pingutama kui vanaviisi jätkates ja pingutus kui niisugune võib olla ebameeldiv. See, et käitumise muutmine pikas perspektiivis ennast ära tasub, jääb pahatihti tagaplaanile.
Teine põhjus on kindlasti alkoholi või uimastite omaduses sõltuvust tekitada, mis väljendub aja jooksul kontrolli üleminekus inimeselt aine kätte. See tähendab, et on sund alkoholi korrapäraselt tarvitada, et organismi uut alkoholiga põimitud tasakaalu säilitada ja enesetunnet turgutada. Kogused üha kasvavad, pinge maandamiseks ja enesetunde taastamiseks on vaja aina rohkem juua.
Kõige targem viis sõltuvusringi ennetada on alkoholi liigtarvitamisest üldse hoiduda ning mitte tarvitada alkoholi pingete mahavõtmiseks. Aga seda on lihtsam soovitada kui teha.
Kujutlege tulevikustsenaariumi aastal 2086 (siis osatakse ka eluiga pikendada). Te sõidate puhkama teise tähesüsteemi planeedile Flora, seal kohalike traditsioonidega tutvudes pakutakse pidusöögi kõrvale rohelist jooki, mille kohta tunnistatakse ausalt: «See on küll mürgine ja tekitab vähemalt 200 haigust, millest paljud võivad surmaga lõppeda, kuid proovige ikka, see on tore ja tekitab meeldivaid emotsioone!» Kui paljud inimesed sellistes oludes sellise info peale pakutu heal meelel ära jooks?
Veel üks stsenaarium. Tunnete juba pikemat aega, et kohustusi on liiga palju, pinged kasvavad ja meeleolu on aina depressiivsem. Kuulsite sõbralt, et turule on tulnud uus ravim, mis pidavat päris hästi lõõgastama ja pinget maha võtma ning mõjub kohe. Ostategi ruttu ravimi välja, kuid mõistliku inimesena otsustate enne manustamist uurida pakendi infolehte ja loete kõrvalmõjude kohta: kontrollimatud emotsioonid, sh agressiivsushood, depressioon, suitsiidimõtted ja -teod, uneprobleemid, südamerütmihäired, vererõhuprobleemid, ärevus, paanikahood, teadvuse kadu, allergiline reaktsioon, segasusseisund, hallutsinatsioonid, mälulüngad, krambid, peavalu, uimasus, oksendamine, tasakaalu- ja mäluhäired, enesekontrolli- ja keskendumisraskused, seosetu mõttetegevus ja kõne. Kantserogeenne ja surmavalt mürgine aine. Küsimus: kas võtate seda ainet lõõgastumiseks?
Pole veel aasta 2086 ja kirjeldatud ravimit ei laseks ravimiamet ülirange eeskirjata müüki, kuid võib-olla aitab kirjeldatu tavalist asja natuke teise nurga alt vaadates näha uues valguses.
See on küll mürgine ja tekitab vähemalt 200 erinevat haigust, millest paljud võivad surmaga lõppeda, kuid proovige ikka, see on tore ja tekitab meeldivaid emotsioone!
Stress kui nähtus ei ole halb iseenesest ja seda ei tule iga hinna eest vältida, probleeme tekitab pikka aega kestev liigne pinge. Kui kiire tempo vaheldub rahulikuma perioodiga, teenib stress tavaliselt oma eesmärki: paneb soovitud suunas efektiivselt tegutsema. Tegutsemisele suunavad aga just nimelt negatiivsed emotsioonid, mis justkui hüüavad: «Tegutse, muidu me hakkame veelgi rohkem ebameeldivusi tekitama!»
Tegutsedes saabub tavaliselt kergendus ja positiivsed emotsioonid ühes rahuloluga. Siinkohal võib aga probleemiks olla, et inimene on teadaolevalt ainus olend, kes ise enda peas mõtete ketramisega stressi juurde tekitab ka siis, kui põhjust pole ja rahulolevalt puhata võiks. Seda eriti õhtuti, kui mõtlemiseks on rohkem aega.
Selline tegevus aga tekitab pinget ja halbu emotsioone juurde ning kui lisandub veel harjumus enesetunnet alkoholiga leevendada, süveneb negatiivne aja jooksul veelgi. Seega tuleks inimesel, kel uinumisega raskusi, kes tajub ülemäärast pinget või on masendunud, alkoholi pigem vältida. Oluline on otsida toetust lähedastelt või pidada nõu perearsti või psühholoogiga.
Kahjuks taipame ise üldjuhul liiga hilja, et midagi on valesti. Salaja ligi hiilivaid ohumärke on väga raske õigel ajal tähele panna ja nii võivad negatiivsetest emotsioonidest alguse saanud probleemid koostoimes alkoholiga ühel hetkel üle pea kasvada. Seetõttu on oluline enda emotsionaalset seisundit jälgida.
Emotsionaalset seisundit aitab paremini mõista näiteks alkoinfo.ee veebilehelt leitav emotsionaalse enesetunde test. Samuti on tähtis muresid endale teadvustada ning õppida nendega toime tulema alkoholist hoidudes.
Novembris ja detsembris toimub tervise arengu instituudi eestvedamisel kampaania, millega juhitakse tähelepanu alkoholi tarvitamise ja vaimse tervise probleemide seostele.
Vaata lisa www.alkoinfo.ee.