Rahvatantsijate koorekiht täidab nädalavahetusel muuseumi

Rahvatantsuansambli Tarbatu tantsijad Alfred Kraft ja Katrin Raigla (esiplaanil) tegid eile koos ansamblikaaslastega ERMis viimaseid ettevalmistusi pühapäevaseks kontserdiks. Foto: Sille Annuk

Igal aastal korraldab üks Eesti rahvatantsuansamblite liidu liikmetest galakontserdi. Tänavu on järg jõudnud Eesti maaülikooli rahvatantsuansambli Tarbatu kätte ning suur rahvatantsupidu leiab aset sel nädalavahetusel Eesti Rahva Muuseumis, kuhu koguneb üle poole tuhande tantsija.

Rahvatantsuansambleid ei tasu sassi ajada rahvatantsurühmadega, selgitas Tarbatu kunstiline juht Jaanus Randma. Kui rahvatantsurühmi on Eestis sadu, siis rahvatantsuansambleid vaid tosin. Lisaks Tarbatule on neist tuntumad Tallinna tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus ja Tartu ülikooli rahvakunstiansambel. «Igal rahvatantsuansamblil on mitu tantsurühma ja tegemist on eliitrühmadega,» sõnas Randma.

Saalides ja fuajees

Laupäeval ja pühapäeval peetav rahvatantsuansamblite liidu pidu kannab pealkirja «Üks tants, mis tahab tantsimist». Laupäeval on ERMi Hurda saalis ning black box’is kuus tunni aja pikkust kontserti. Igal kontserdil esineb poole tunni kaupa kaks ansamblit, neid mahub saali korraga vaatama veidi üle saja inimese. Osa kontsertide piletitest on juba välja müüdud.

Uusi tantse tuleb piisavalt palju peale, aga meie soovime rahvale hoopis vanemaid tantse taas meelde tuletada, selgitas Tarbatu kunstiline juht Jaanus Randma.

Pühapäevase galakontserdi tantsijad väikestesse saalidesse ära ei mahu, see kontsert antakse ERMi näitusesaali ees asuval silla alal.

Galakontsert on sel korral pühendatud tantsudele, mis loodi enne 1975. aastat. «Uusi tantse tuleb piisavalt palju peale, aga meie soovime rahvale hoopis vanemaid tantse taas meelde tuletada,» selgitas Tarbatu kunstiline juht.

Kõige vanem pühapäeval tantsitav tants on 1951. aastal Kai Leete loodud «Kiigel».

Palju esinemisi

Kui tantsupidudele eelneval aastal tuksuvad kõik rahvatantsurühmad tihedate proovide rütmis ja ülevaatuste pinevuses, siis galakontserdi korraldamiseks ühiseid proove teha pole tarvis. «Igal ansamblil on oma kava ning iga ansambel teeb trenni ja proove oma rütmis,» ütles Randma.

Kõige keerulisem on kontsertide nädalavahetusel logistika, sest kõik need ligi 500 tantsijat tahavad kusagil süüa ja magada. Tantsijatele tuli appi Raatuse põhikool, kuhu kõik kenasti ära mahuvad.

Suvisest tantsupeost on küll mitu kuud möödas, kuid rahvatantsuansamblid pole pärast seda tantsukingi nurka seisma pannud. Jaanus Randma selgitas, et lisaks üldtantsupeole toimub aastas veel mitu maakonnatantsupidu ning rahvatantsuansamblite rühmi kutsutakse ka erapidudele esinema. «Aasta lõpupoole on esinemisi alati üsna tihedalt,» lisas ta.