Kaitseliit tähistas 16. novembril Tartus oma 101. aastapäeva pärgade asetamisega Vabadussõja mälestussambale ja jumalateenistusega.
Kaitseliit 101: kindralmajor Meelis Kiili saab kaitseliidu kõrgeima aumärgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kell 14 esitleti Tartus kaitseväe akadeemias Merike Jürjo koostatud raamatut «Ühisel nõul ja jõul», mis käsitleb kaitseliidu vanematekogu tegevust aastatel 1993–2003.
:format(webp)/nginx/o/2019/11/15/12743649t1h22b8.jpg)
Kaitseliidu vanematekogu esimehe kindralmajor Neeme Väli sõnul ei kujuta praegu keegi ette Eesti riiki ilma kaitseliiduta. «Üheksakümnendad aastad olid aga organisatsioonile olelusvõitluse aastateks, mil tuli leida oma koht riigi julgeolekuarhitektuuris,» ütles kindral Väli. «Eriti kriitilise tähtsusega oli vanematekogu panus kaitseliidu seaduse põhimõtete formuleerimise, eelnõu koostamise ja seaduse vastuvõtmise ajal.»
Kell 18 algab kontsert-vastuvõtt Dorpati konverentsikeskuses, kus kaitseliidu eelmisele ülemale kindralmajor Meelis Kiilile antakse üle kaitseliidu kõrgeim aumärk – Valgeristi I klassi teenetemärk.
Kindralmajor Kiili pälvib Valgeristi Kaitseliidu kauaaegse juhina aastatel 2012 kuni 2019, mil organisatsioon on tema juhtimise all teinud läbi märgatava arengu.
/nginx/o/2019/11/16/12744450t1h3d2f.jpg)
Kaitseliidu Valgeristi teenetemärk asutati 19. juunil 1929. aastal. Varem on selle I klassi annetatud Lennart Merile, Arnold Rüütlile, Enn Tartole, postuumselt major Benno Leesikule, viitseadmiral Tarmo Kõutsile, kindralleitnant Johannes Kertile, Jaak Aaviksoole, kolonelleitnant Raivo Lumistele, kindral Ants Laaneotsale, Peeter Tulvistele, kolonelleitnant Arvi Niglasele ja Kalle Istvan Ellerile. Enne II ilmasõda Valgeristi I klassi teenetemärki välja anda ei jõutud.