Kaija Kasekamp: igaüks peaks vähemalt kord aastas hambaarstile jõudma

Kaija Kasekamp

FOTO: Erakogu

Hambaravihüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarsti juurde. Jõukamad leibkonnad said endale hambaravi lubada varemgi, kuid väiksema sissetulekuga leibkonnad mitte.

Kaks aastat tagasi, 2017. aasta teisest poolaastast kehtima hakanud uus täiskasvanute hambaravihüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarsti juurde ning vähendanud sissetulekust tingitud ebavõrdsust hambaravi kättesaadavuses, selgub sotsiaalministeeriumi analüüsist.

2015. aasta andmed näitasid, et Eestis on hambaraviteenuse kättesaadavus elanike hinnangul kehvemaid Euroopas. Selle peamine põhjus oli hambaravi kõrge hind. Tervishoiukulude statistikast oli ka näha, et jõukamad leibkonnad kulutasid hambaravile, kuid vaesemad mitte. See aga ei tähendanud, et vaesematel leibkondadel ei oleks olnud vajadust hambaravi järele.

Hambaarstile jäi minemata, kuna rahakott ei võimaldanud seda. Jõukamad leibkonnad said endale hambaravi lubada, kuid väiksema sissetulekuga leibkonnad mitte.

Et muuta hambaravi enamatele kättesaadavamaks, suurendati hüvitise määrasid, laiendati hüvitist kogu täiskasvanud elanikkonnale ja muudeti see mitterahaliseks ehk hüvitise summat hakati hambaravikabinetis kohapeal raviarvest automaatselt maha arvestama. Varem, 2017. aastani kehtinud rahalist hüvitist tuli taotleda tagantjärele.

Hambahaiguste ennetamiseks on eriti tähtis, et inimesed jõuaksid vähemalt kord aastas hambaarsti juurde. See oli ka peamine eesmärk hambaravihüvitise uuendamisel.

Hambaravi hüvitamise uue süsteemi jõustumisest peale on kasvanud hambaarsti juures käinud inimeste hulk.

Märkimisväärselt on vähenenud nende inimeste hulk, kes on ravi vajadusest hoolimata jätnud arstile minemata rahapuuduse tõttu. Vähenenud on ka ebavõrdsus hambaravi kättesaadavuses, kuna hüvitis on aidanud arsti juurde neid, kes on selleks abi kõige enam vajanud. Näiteks on Tartumaal tänavu üheksa esimese kuuga saanud hambaravihüvitist 36 169 inimest. Nendest 44 protsenti said hüvitist kõrgendatud määral (85 eurot aastas) ja ülejäänud 40-eurost hüvitist. Kokku on Tartumaal hüvitist kasutatud üle 1,7 miljoni euro väärtuses.

Hambaarstidelt on saanud teravaimat kriitikat hüvitise kättesaadavus, kuna seda saab kasutada vaid kliinikuis, mis sõlminud haigekassaga lepingu. Nüüdseks saab hambaravihüvitist üle Eesti 331 hambaravikohas 581st. Seega enam kui pooled hambaravikliinikud on liitunud.

Hambaarstidelt on saanud kõige teravamat kriitikat hüvitise kättesaadavus, kuna hüvitist saab kasutada vaid kliinikutes, mis on sõlminud haigekassaga lepingu.

Tartumaal pakutakse täiskasvanute hambaravihüvitist 45 hambaravikohas, sealhulgas Tartus 27 kliinikus, aga veel paljudes maaomavalitsustes. Haigekassa lepingupartnerid leiab haigekassa kodulehelt. Endiselt on aga osa hambaravikliinikuid, mis haigekassalepingut ei soovi, kuna selle sõlmimine eeldab teatud esmavajalike teenuste puhul haigekassa kehtestatud hinnakirja kasutusele võtmist.

Kahtlemata on patsiendil keeruline ise hinnata, kas hambaravi eest sai makstud õiglast hinda. Ministeeriumi analüüsist ilmnes, et teenuste hinnad võivad sõltuvalt teenusepakkujast erineda mitu korda. Näiteks ühe juurega hamba eemaldamine võib maksta patsiendile 25 eurost kuni 130 euroni. Selle teenuse puhul ei ole suur ka tõenäosus, et arsti kasutatava materjali hind erineks nii mastaapselt.

Ka võivad näiteks standardteenuste puhul, nagu injektsioonanesteesia ehk tuimastav süst, erineda teenuse hinnad kaks korda – kuuest eurost kaheteistkümne euroni.

Patsiendil on endal keeruline hinnata, kas ja kui palju selline hinnaerinevus on põhjendatav teenuse kvaliteedi erinevusega. Veel enam, paljude hambaravikliinikute kodulehele on lisatud märkus, et teenuse täpne hind selgub kohapealsel vaatlusel, ning tegelikult inimene ei tea, kui palju hambaravi maksma läheb.

Haigekassal on hinnakirja kehtestamisega võimalik tagada, et kontrollitud kvaliteediga teenuse eest makstaks õiglast hinda. Seega on inimesel võimalik tugineda hambaarsti valides haigekassa hinnakirjale ning veenduda, et ta tasub õiglast hinda, lisaks on tal võimalik kasutada täiendavat hambaravihüvitist. Hambaravi hüvitamise süsteemi muutmine on olnud samm õiges suunas. Loodame, et edaspidi hüvitist pakkuvate kliinikute ring laieneb, ja kindlasti aitab sellele kaasa, kui patsiendid ise on hüvitisest teadlikumad ja oskavad seda oma hambaarstilt küsida.

Analüüsist järeldus, et hüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarstile, kuid hambaravi on endiselt selle kulukuse tõttu paljudele Eesti inimestele kättesaamatu. Järgmiste sammudena tuleks seega kaaluda lahendusi, mis vähendaks veelgi inimeste omaosalust hambaravis ning ebavõrdsust teenuse kättesaadavuses.

Peame vaatama, milliseid leibkondi kehtiv hüvitis piisaval määral ei aita, ning suunama raha eelkõige nende leibkondade aitamiseks. Selleks on võimalik kas langetada kohustuslikku omaosaluse määra või tõsta hüvitise piirmäära. Võib ka kaaluda kõrgendatud määral hüvitist saavate sihtrühmade laiendamist.

Hammaste ja suu tervis mõjutab tervet meie keha ja tervist tervikuna. Eesti inimeste parema suutervise huvides on, et iga inimene jõuaks hambaarstile vähemalt kord aastas.

Hambaravihüvitis

  • 85 eurot 15-protsendise omaosalusega (nt 100-eurose arve korral peab inimene ise tasuma 15 eurot). Töövõimetus- või vanaduspensionäridele, osalise või puuduva töövõimega inimestele, üle 63-aastastele, rasedatele, alla üheaastaste laste emadele ja inimestele, kellel on tekkinud tervishoiuteenuse tagajärjel või diagnoositud haiguse tõttu suurenenud hambaravi vajadus.
  • 40 eurot 50-protsendise omaosalusega (nt 80-eurose arve puhul peab inimene ise tasuma 40 eurot). Kõigile täiskasvanutele.
  • Kuni 19-aastastele lastele ning vaimse või füüsilise puudega inimestele, kes ise oma suuhügieeni eest hoolt kanda ei suuda, tasub Eesti haigekassa hambaravi eest täies ulatuses.
  • Oma hüvitise jääki saab kontrollida eesti.ee lehel, kuhu siseneda ID-kaardiga.
  • Tartumaal on sel aastal kasutanud hüvitist üle 36 000 inimese.
  • Hambaravihüvitist saab Tartumaal kasutada 45 kliinikus.
Tagasi üles