Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Näokatted pole Eestis keelatud ehk Silver Kuusiku valearusaamad meeleavalduste korraldamise kohta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu linnasekretär Jüri Mölder.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder. Foto: Margus Ansu

Põhiseaduse paragrahv 47 annab kõigile õiguse ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata. Eestis on vastavad põhimõtted kehtestatud korrakaitseseaduses.

Korrakaitseseadusest ei tulene avaliku koosoleku registreerimise kohustust. Seadus sõnastab vaid nõude, et avalikust koosolekust tuleb politseile ette teatada, aga sedagi ainult juhul, kui koosoleku pidamine nõuab liikluse ümberkorraldamist või kui koosolek toimub väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selleks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli- või valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise tava­pärast kasutamist.

Korrakaitseseaduse kohaselt ei ole iseeneslikult kogunenud koosolekust (spontaankoosolek) vaja eelnevalt teatada.

Põhiseaduses sätestatud kogunemisvabadus kaitseb rahumeelseid, mitte aga vägivaldseid kogunemisi.

On oluline silmas pidada, et pelgalt seisukohtade väljendamine, mis kutsuvad kelleski esile meelepaha või mis erinevad kellegi arvamusest, ei muuda kogunemist keelatuks. Korrakaitseseadus keelab aga koosolekud, mis õhutavad vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel.

Korrakaitseseadus kehtestab ka avalikus kohas käitumise üldnõuded. Nimetatud nõuetest ei tulene, et suudlevate tudengite kuju või Tartu 2024 maamärgi otsa ronimine oleksid käsitletavad avaliku korra rikkumistena. Avaliku korra rikkumiseks on aga selliste avalikus kasutuses olevate objektide reostamine, rikkumine, hävitamine või ümber paigutamine.

Korrakaitseseadusest ja muudest õigusaktidest ei tulene samuti nägu varjavate katete kasutamise keeldu.

Keskendusin meeleavaldusega seonduvatele valearusaamadele, muus osas ma Silver Kuusikuga diskussiooni laskuda ei soovi.

Tagasi üles