Einike Pilli: tagurpidi regionaalstrateegia

Einike Pilli Foto: Valdur Rosenvald

Mõnikord tähendab regionaalne strateegia Tartust Tallinna kolimist – nii oleme kõigile lähemal.

30 aastat tagasi taasavati 1922. aastal rajatud ja nõukogude võimu poolt 1940. aastal suletud Eesti vanim kirik­lik õppeasutus, kõrgem usuteaduslik seminar. See on Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste liidu kool. Liit koondab 86 kogudust enam kui 6500 liikmega üle Eesti. Eesti talupoegade seas alanud usuline liikumine peab oma algusajaks 1884. aastat.

Kool, mis taasavati esialgu Tallinnas 1989. aastal – kaks aastat enne Tartu ülikooli usuteaduskonda (taasavati 1991) –, otsustas peale esimest õppeaastat kolida Tartusse. Ja mitte ainult sellepärast, et siin polnud veel ühtegi teoloogilist õppeasutust. Põhjuseks oli ka süvenemist võimaldav akadeemiline keskkond, Tartu ülikooli raamatukogu ning Tallinnaga võrreldes omamoodi pikem distants välismaailmaga, kust neil aastail saabus kõikvõimalikke mõjutusi.

Ilus suur koolimaja valmis 2004. aastal Räpina maantee äärde ning oli mõeldud täiskoormusega päevaõppes õppijatele. Mõni aasta hiljem selgus, et osaajaline õpe on sobivam, sest teoloogiat õpitakse tihti teise erialana. Sessioonidele tuldi kolmeks või neljaks päevaks kuus, ülejäänu oli iseseisev õpe. Järsku ilmnes, et Hiiumaalt Tartusse tulekuks kulub julge pool päeva ja sedagi siis, kui tulijal on auto. Ja siis teine pool tagasiminekuks. Bussiga tuli arvestada veelgi suurema ajakuluga.

Nii armas ja akadeemiline kui Tartu ka ei tundu, tuleb strateegilistel põhjustel liikuda edasi Tallinna. Teede ristumiskohta, kus saab võimalikuks tõeline regionaalne mitmekesisus, sest sinna on hea ligipääs.

Ootamatult osutus asukoht Tartus koolile hoopis piiranguks. Mitmed potentsiaalsed õppijad valisid selleks ajaks avatud teise konfessiooni kooli, sest see asus Tallinnas. Vaid kõige motiveeritumad olid valmis pikka teekonda ette võtma. Visioon, millega kool oli uuesti avatud, sai ainult osaliselt täidetud.

Vahepeal oli koolist saanud lisaks riiklikult tunnustatud rakenduskõrgkoolile ka täienduskoolituse pakkuja. Ühe- või kahepäevaseid koolitusi ja konverentse hakkasime üha enam korraldama Tallinnas. Nii jõudsime sihtrühmale paremini lähemale. Ja kui poolteist aastat tagasi küsisime, mida teha investeeringuid nõudva ja meile suureks jäänud koolimajaga Tartus, jõudsime raskele, aga lootusrikkale otsusele: kolime tagasi Tallinna.

Teadaolevalt on kirikukoolide õppekavas oluline osa piibli sisu ja taust. Huvitaval kombel on just uue testamendi apostlite tegude raamatu 18. peatükis seminari loo sarnane olukord.

Esimese sajandi kristliku koguduse strateeg, juht ja visionäär Paulus saabus misjonireisil Ahhaia provintsi ja peatus algul Ateenas. Kuna aga selleaegne Korintos oli palju suurem ja paremate ühendusteedega linn, provintsi pealinn, liikus Paulus sinna peagi edasi. Ta jäi tõenäoliselt just strateegilistel põhjustel Korintosesse pidama tervelt 18 kuuks, enne kui edasi liikus. See oli üks ta kõige pikemaid peatusi.

Pauluse kombel oleme ka seminaris jõudnud selgusele, et nii armas ja akadeemiline kui Tartu ka ei tundu, tuleb strateegilistel põhjustel liikuda edasi Tallinna. Teede ristumiskohta, kus saab võimalikuks tõeline regionaalne mitmekesisus, sest sinna on hea ligipääs.

Tallinn, mitte Emajõe Ateena on regionaalpoliitiliselt kõige suuremate võimalustega koht. Kõik teed viivad Tallinna.

Viimased 30 aastat Tartus tegutsenud kõrgem usuteaduslik seminar avab tänasel aastapäeval kooli ruumid Tallinnas ja lahkub Tartust