Erkki Keldo: pensionid täna ja tulevikus

Erkki Keldo Foto: Elmo Riig

Reformierakond ei aktsepteeri seda, et valitsus soovib katta enda ülekulutamist eakate suurema maksustamisega. Kindlasti ei ole tänased pensionärid see rühm, kelle sissetulekud oleksid nii suured, et neilt peaks lisamakse võtma.

Selle aasta kõige vastuolulisem poliitteema on kindlasti seotud pensionitega. Seda nii tänapäeva pensionite ja eakate suhtes, kui ka tuleviku pensioni ja riigi hakkamasaamisega. Aga alustame meie praegustest eakatest.

Tuleme ajas pool aastat tagasi, et saada aru, miks on pensionitest saanud kõige rohkem arutletud teema Eestis.

Usun, et tuleb teilegi meelde, et enne valimisi lubas Keskerakond valijatele ja avalikkusele, et nende valimiste kõige olulisem teema on erakorraline pensionitõus 100 eurot ja pensionäride tulumaksuvabastuse tõus 250 euro võrra, 750 euroni.

Selleks läksid nemad valijatelt toetust küsima. Nüüdseks on Jüri Ratas juhtinud valitsust kolm aastat ning koostanud neli riigieelarvet. Aega on olnud piisavalt, et inimestele antud lubadusi täita. Reaalsuses pole neid aga pidada õnnestunud.

Praeguseks on selge, et järgmisel aastal hakatakse juba alates keskmisest pensionist, mis on 528 eurot, esimest korda eakaid maksustama. Selle tulemusel hakkab varasemaga võrreldes 80 000 pensionäri rohkem maksma oma pensionilt ka tulumaksu, mis tähendab, et 305 000 vanaduspensionärist lausa 202 000 maksavad tulumaksu. Töötavad pensionärid maksavad tulumaksu nii pensioni kui ka palga pealt.

Indekseeritud pensionitõus toimub iga riigieelarvega vastavalt majanduskasvule ja maksulaekumistele. See on seadusest tulenev kohustus, mitte poliitikute suuremeelsus. Järgmisel aastal on indekseeritud pensionitõus 38 eurot.

Nagu eespool öeldud, lubas Keskerakond tõsta pensioneid erakorraliselt ehk indekseerimisele lisaks 100 euro võrra. Tegelikkuses tõuseb pension erakordselt ainult 7 eurot. Tähelepanuväärne on, et erakorralisest 7-eurosest pensionitõusust tuleb keskmisest pensionist kohe 5,6 eurot tulumaksuna maha võtta. Keskerakonna poolt valimistel lubatud 100-eurosest erakorralisest pensionitõusust jääb seega alles 1,4 eurot.

Eriti hull on olukord nende pensioniäride jaoks, kes saavad keskmisest natuke suuremat pensionit. Näiteks juba 540-eurose pensioni korral pensionär mitte ei saa erakorralist tõusu, vaid tulumaksu tõttu maksab tegelikult riigile lausa 8 eurot maksudena tagasi. Eeltoodu tähendab, et tema pensionitõus on isegi väiksem seadusest tulenevast indekseerimisega kaasnevast tõusust. See probleem aina süveneb edasiste pensionitõusudega. Reformierakond ei aktsepteeri seda, et praegune valitsus soovib katta enda ülekulutamist eakate suurema maksustamisega. Kindlasti ei ole pensionärid see rühm, kelle sissetulekud oleksid nii suured, et neilt peaks lisamakse võtma.

Enne valimisi lubas Keskerakond valijatele ja avalikkusele, et nende valimiste kõige olulisem teema on erakorraline pensionitõus 100 eurot ja pensionäride tulumaksuvabastuse tõus 250 euro võrra, 750 euroni.

Tagatipuks lubas Keskerakond oma valimisprogrammis, et pension hoitakse tulumaksuvaba. Eelarves on asjad vastupidi ja näeme, et Keskerakond ei tee midagi selleks, et pensionäride olukorda parandada. Samuti jätkab Keskerakond töötavate pensionäride suuremat maksustamist, kuna kehtiva maksusüsteemi tõttu läheb tuluna arvesse kõik saadav tulu, sealhulgas pension. Seega peab töötav pensionär lisatulu teenimist karistava maksusüsteemi tõttu tulevikus hakkama aina rohkem tulumaksu maksma. Kokkuvõttes on Keskerakond järgmise aasta eelarvega kõige rohkem petnud just pensionäre.

Reformierakond on alati seisnud väärikate hea hakkamasaamise eest ning ka kõige raskematel majandusaastatel ei mindud pensionite vähendamise teed. Kuna Eesti on olnud kiire ja kasvava majandusega riik, siis Reformierakonna juhtimisel otsustati, et sellest arengust peavad osa saama ka meie eakad. Selleks loodi 2008. aasta pensionite indekseerimine. Selle tulemusel iga aasta 1. aprillil pensionid suurenevad, sest neid indekseeritakse. Sellel ei ole mitte mingit seost praeguse valitsusega.

Isegi ütleksin, et pensionid tõusevad praeguse valitsuse kiuste, kuna valitsuse majandusotsused on olnud negatiivsed, kuid siiski on riigi majandus kasvanud, tänu millele kasvab keskmine pension järgmine aasta 38 euro võrra. Indekseerimise eesmärk on hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega, et eakate sissetulekute suhe hindadesse ja keskmisesse palka ei halveneks. Indeksi arvutamisel võetakse arvesse sotsiaalmaksu laekumist ja hindade muutust.

Sama lubasime eakatele ka nendel valimistel. Targa ja asjatundliku majanduspoliitika tulemusel kasvab majandus, tänu millele tõusevad ka pensionid. Eraldi tuleb üle vaadata Keskerakonna valitsuse loodud maksukäkk, mis karistab pensionäre. Keskmine pension peab olema tulumaksuvaba. Samuti tuleb kaotada praegune pensionäri lisatulu teenimist karistav tulumaksusüsteem. Selleks oleme riigikogus esitanud eelnõu, mis jätab praegu ja tulevikus keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabaks.

Kuigi valitsus ei ole seni neid mõtteid toetanud, jätkame kindlasti võitlust, et meie eakaid ei koheldaks ebavõrdselt.