Peaaegu iga päev saavad Lõuna prefektuuri korrakaitsjad keskmiselt kaks teadet kadunud lapse kohta, tänavu on Lõuna prefektuur saanud 732 sellist teadet. Novembris on Lõuna-Eestist tulnud juba 26 teadet kodust omavoliliselt lahkunud alaealise kohta, nad kõik on leitud.
Lapsed ja noored moodustavadki suurema osa kadunud inimestest: sel aastal on politsei Lõuna-Eestist saanud 1011 teadet inimeste kadumise kohta ja ligi 70 protsenti on neist alaealised. Kõige suuremad jooksikud on 14-15-aastased.
«Peamiselt on tegemist juba politseile tuttavate püsijooksikutega,» ütles Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk. Ta lisas, et on mitmeid juhtumeid, kus politsei ajab üht alaealist mööda linna või koguni mööda riiki taga aastas enam kui 30 korda. Korduvate juhtumite korral leiab politsei jooksikuid nii tuttavatest kui ka uutest peidupaikadest.
Palju põhjusi
Kui enamasti õnnestub laps päeva või paariga üles leida, siis on ka juhtumeid, kus selleks kulub kaks-kolm nädalat või kaks-kolm kuud, ja isegi mitu aastat. Pole harv juhus seegi, kui kadunud poeg või tütar ise koju tagasi pöördub – kas on tal kõht tühjaks läinud või on ta kaineks saanud.
Teismelised on kodu asemel nõus aega veetma nii sõprade juures, punkrites kui ka kortermajade trepikodades või isegi tänavatel. «Paar nädalat tagasi leidsime ühe tüdruku Lasnamäe kortermaja trepikojast,» märkis Virk. Kui täiskasvanule pole probleem üksi Tartust pealinna minna ja seal ringi uidata, siis lapsel on üksi hakkama saada keerulisem: vähese elukogemuse tõttu on tal suurem oht sattuda kuriteo ohvriks ja jääda abitusse olukorda. «Ikka meenub üks tüdruk, keda olime korduvalt koju tagasi viinud. Taas tuli teade tema kadumisest ning lõpuks leiti Tilsi perekodus elanud neiu surnuna perekodust vaid mõnesaja meetri kauguselt,» rääkis Virk.
Ühte põhjust, miks noored kodust ära jooksevad, on võimatu nimetada, neid on mitu. Alustades sassis peresuhetest, tähelepanuvajadusest, kahtlaste käitumismustritega sõpradest ja tuttavatest ning lõpetades armusuhete, pidude ja alkoholilembusega.
Ottomar Virk.
Sille Annuk
Aastaringset ülevaadet ainuüksi ärajooksnud laste üle ei peeta, kuid ka üks kodust lahkunud noor on liiga palju, ütles lastekaitseteenistuse peaspetsialist Brit Peterson.
Tartu perekodu Käopesa juhataja Piret Väljaotsa sõnul võivad perekodudest lahkumise põhjuseks olla ka vanad harjumused: laps on kodus elades harjunud väljas ringi uitama ja ööseks koju mitte ilmuma ning käitub samamoodi ka perekodus. Käopesas on ärajooksmisi väga vähe. «Praegu on meil mure ühe noorega, kes umbes kord kuus ei ilmu koju. Ta püüab oma reegleid kehtestada,» ütles Väljaots.
Tartu linnavalitsuse lastekaitseteenistus tegeleb kodust ära jooksnud lapsega vastavalt olukorrale ehk kas tegu on abivajava või hädaohus oleva lapsega. «Aastaringset ülevaadet ärajooksnud laste üle ei peeta, kuid ka üks kodust lahkunud noor on liiga palju,» sõnas Tartu linnavalitsuse lastekaitseteenistuse peaspetsialist Brit Peterson.
Tulekahju kustutamine
Peale lapse kodust ära jooksmist ning naasmist on tähtis välja selgitada tema lahkumise põhjused. Kui need on teada, tuleb probleemiga tegeleda ja lahendusi otsida ning pakkuda nii noorele kui ta perele tugiteenuseid. «Oluline on kokkulepete sõlmimine noorega. Tuleb selgitada, et ta kodust lahkudes annaks lähedastele teada, kus ta parasjagu viibib,» ütles Peterson.
Jooksikute koju toimetamisega politsei vaid kustutab tulekahju, aga ei tegele probleemi põhjuste kaotamisega, tõdes Virk.
«Kui inimene tunneb end kodus turvaliselt ja hästi, siis ei tohiks tekkida ka soovi lahkuda,» märkis ta. «Lahendust sellele probleemile leida on keeruline. Ilmselt tuleks ikka alustada sellest, miks noored ära jooksevad.»
Peterson on sama meelt, et kiiret ja ühest lahendust pole. Oluline on, et nii lastekaitse, politsei, haridusasutused, noortekeskused, lähedased kui ka meedia pööraksid noorte tähelepanu sellise käitumise riskikohtadele. Ööpäev läbi töötab lasteabitelefon 116 111, kuhu helistades saab noor või tema lähedane nõu ja vajaduse korral ka kriisinõustamist.
