Erkki Bahovski: olulised küsimused Raeplatsi meeleavalduste taustal

Erkki Bahovski

FOTO: TPM

Novembrikuu esimesel päeval Tartus Raekoja platsil ühel ajal peetud meeleavaldus LGBT-inimeste toetamise vastu ja nende kaitseks sunnib küsima mitut valusat küsimust.

Esmalt muidugi küsimus, kas LGBT aruteluõhtu korraldamine on tõesti midagi, mille vastu tänavale meelt avaldama tulla? Kas Eesti riigis on tõelised teemad otsa lõppenud? Muidugi, teisest küljest näitab meeleavaldus, et võitlus üldinimlike põhiväärtuste eest ei kao kuhugi. Kas kõik inimesed võivad end Eesti Vabariigis tunda turvaliselt, on fundamentaalse tähtsusega küsimus, mida eirata oleks rumal.

Teiseks, kui ette kujutada korraks, et lõpeks EKRE poolt palju kritiseeritud LGBT-ühingu toetamine, kas siis lõpeks LGBT-inimeste tagakiusamine? Vaevalt. Võime vaid mõelda võimalusele, et riiklik toetus lõpeks, aga leiduks kuskilt rikas metseen, kes LGBT-ühingut toetaks. Selle hüpoteetilise metseeni vastu puhkeks kohe laimukampaania (vt nt George Soros). Eriti siis, kui too metseen peaks olema välismaalt – siis saaks hakata rääkima vaenulikest välis­agentidest ja vajadusest vastu võtta LGBT-ühingu ohjeldamiseks välisagentide seadus. Umbes selline nagu Venemaal või Ungaris. Ja LGBT-ühingu saabki kuulutada välisagendiks.

Meenutatagu ka «Aktuaalses kaameras» kõlanud tsitaati ühelt LGBT-vastaselt, et vanasti pandi pederastid vangi. Selles valguses võiks vaadata EKRE kumiiri, USA presidendi Donald Trumpi kõnet selle aasta 24. septembril ÜROs: «Ameerika väärtusi kaitstes toetame kõikide inimeste õigust elada väärikalt. Sel põhjusel töötab minu administratsioon teiste riikidega, et lõpetada homoseksuaalsuse kriminaliseerimine ja me oleme solidaarsed LGBTQga (Q tähistab siin queer’i, – E.B.), kes elavad riikides, kus karistatakse, vangistatakse või hukatakse üksikisikuid nende seksuaalsest orientatsioonist lähtuvalt.»

Kas kõik inimesed võivad end Eesti Vabariigis tunda turvaliselt, on fundamentaalse tähtsusega küsimus, mida eirata oleks rumal.

Jah, Eestis kedagi veel seksuaalse sattumuse põhjal ei vangistata, aga me oleme ses suunas jõuliselt teel. Veider on kuulata ka põhjendusi, et kuna LGBT-ühing on ideoloogiline organisatsioon, ei tohiks see saada riigilt raha. Riigieelarvest toetatav EKRE on siis missugune organisatsioon? Ideoloogiavaba?

Üldiselt ei meeldi mulle argumendid stiilis «aga miks te sellest ei räägi», missugust argumentatsiooni nimetatakse inglise keeles nimega whataboutism, aga LGBT-vastaste mure laste pärast sunnib ikkagi küsima, et äkki peaksid laste pärast muretsejad suunama oma pilgud – aga miks mitte ka Pärnust bussid – Kohtla-Järvele. Sinna, kus riigigümnaasiumis annab tunde kriminaalse minevikuga ärimees ja kuhu on plaanis kutsuda riigireetur.

Pange kõrvale mure laste pärast, kes pidid noortekeskuses kuulama arutelu LGBT-inimeste teemal. Jõuamegi tagasi küsimuse juurde, missugused teemad on Eestis olulised ja mis mitte. Ja kes lõppude lõpuks otsustab, mis on oluline.

Tagasi üles