Vabadusristi kavaleride korrastatud hauad said taasõnnistuse

Täna pärastlõunal peeti Vabadusristi kavaleride kolonel Siegfried Pindingu ja ülemleitnant Martin Libene hauaplatside taasõnnistamise tseremoonia kaitseliidu korraldatud põhjalike korrastustööde järel.

Täna pärastlõunal peeti Vabadusristi kavaleride kolonel Siegfried Pindingu ja ülemleitnant Martin Libene  hauaplatside taasõnnistamise tseremoonia kaitseliidu korraldatud põhjalike korrastustööde järel.

Esmalt õnnistas Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming Vana-Peetri kalmistul ülemleitnant Libene haua ning seejärel kolonel Pindingu haua Raadi sõjaväekalmistu. Tseremoonia viis läbi kaitseliidu Tartu maleva esimene malevkond, kes on sõjaeelse Vabadusristi Vendade malevkonna tänapäevane õigusjärglane.

Malevkonna pealik leitnant Kristjan Bacman selgitas, et Vabadusristi kavaleride hauaplatside korrastustööd on malevkonna iga-aastane ettevõtmine, kus vabatahtlikkuse korras hooldatakse mõni Vabadussõja mälestussammas või Eesti vabadusega seotud isiku puhkepaik.

Varasemalt on korrastatud Vabadussõja mälestussambad Võnnus, Reolas, Kodijärvel, Alatskivil, Valga Priimäe kalmistul ning Vabadusristi Vendade malevkonna pealiku haud Inglismaal Leicesteris.

Kolonel Pinding on maetud Raadi garnisoni kalmistule Lõuna-Eesti vabastajatele püstitatud Vabadussõja mälestussamba kõrvale. Ühtlasi oli ta sama mälestussamba autor. Nõukogude okupatsiooni ajal mälestussammas hävitati ja koos uue võimuga kadus ka Pindingu haud, mille asemele tekkisid võõramaalaste hauad.

Kolonel Siegfried Pindingu haud enne korrastamist.

FOTO: Kristjan Bachman

Pindingu hauaplaat küll säilis, kuid seda tõsteti kord aia äärde, kord põõsasse.

Tartu linnaasutus Kalmistu ja kaitseliidu Tartu maleva I malevkonna koostöös korrastati haua asukoht ning ohvitser sai tagasi väärilise puhkepaiga.

Ühes kolonel Pindingu hauaplatsiga korrastati kõrval asuvad 1931. aastal lennuõnnetuses hukkunud lennuväeveebel Artur Johannes Sepa ja üksiku lennuväedivisjoni nr. 2 ülema Johannes Robert Sööt’i hauad.

Ülemletnant Martin Libene hauaplats enne korrastamist.

FOTO: Kristjan Bachman

Ülemleitnant Libene hauaplats ja mälestuskivi Vana-Peetri kalmistul pääsesid nõukogude hävitustööst ning on säilinud algsel kujul. Kivitahuka pinnal on nähtavad vaid püssikuuli täkked, mis annavad aimu möödunud aegadest. Hauaplats oli pikalt hooldamata ning KL Tartu maleva I malevkonna vabatahtlike ettevõtmisel korrastati Vabadussõjas langenud ohvitseri puhkepaik.

Siegfried Leopold Theodor Pinding (20. juuni1877 Tallinn– 16. Juuli 1931 Tartu) oli Vene ja Eesti sõjaväelane (kolonel). 1894 astus vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse. 1897 lõpetas Peterburis Vladimiri sõjakooli. 1904. Aastal osales Vene-Jaapani sõjas. Lahingutes üles näidatud vahvuse eest anti talle Püha Anna ordu 4. järgu ja Püha Stanislause ordu 8. järgu orden. 1915. aasta mais läks taas vabatahtlikuna rindele, teenis Venemaal ja Ukrainas. 1919. aasta veebruaris tuli Eestisse, kus ta nimetati 5. Rakvere jalaväepolgu ülemaks. 27. juunil nimetati kolonel Pinding 2. diviisi ülema kolonel Viktor Puskari abiks. Pinding juhatas vägesid Pihkva rindel. 1. detsembril 1919 nimetati ta Piirivalve Valitsuse ülemaks. Hiljem oli ta käsundusohvitser sõjaministri juures. Alates 1921. aasta oktoobrist määrati 2. jalaväerügemendi ülemaks Tartus. Rügemendi ülemana teenis ta kuni 1925. aasta augustini, mil läks tervislikel põhjustel erru.

Tartus teenides oli ta ühtlasi linna garnisoniülem ja täitis mitmel korral ka diviisiülema kohuseid. Pindingi eestvõttel pandi 1923. aastal Tartus alus Vabaduse Risti Vendade Ühendusele. 1924. aastal varustas Pinding relvadega Vabadusristi Vendade malevkonna eestvõttel kokkukutsutud kaitseliidu üksusi. Ühtlasi oli ta hilisemalt sama malevkonna auliige.

Kolonel Pindingit autasustati 1. liigi 2. järgu Vabaduse risti ja lahingus üles näidatud vapruse eest 2. liigi 2. järgu Vabaduse ristiga.

Martin Libene (21. Märts 1889 Vaivara – 3. Märts 1919 Alsvigi mõisa lähistel) oli eesti näitleja. Lõpetas 1915 Moskvas Aleksei Sõjakooli. Võttis osa I maailmasõjast, kus oli läänerindel esialgu kompanii- ja hiljem pataljoniülem. Vabadussõja puhkedes astus 13. jaanuaril 1918 Eesti Tagavarapataljoni. Sai 18. novembril 1918 Tartu Vabatahtlike Pataljoni ülemaks.

Libene hukkus 3. märtsil 1919 lõhkeva kuuli läbi Alsvigi mõisa juures Lätimaal. Martin Libene maeti sõjaliste auavalduste saatel Tartus Peetri kalmistule. 1935. aastal paigaldati tema hauale mälestusmärk.

Tema tegevust Vabadussõjas märgib Vabadusristi II liigi 3. järk.

Tagasi üles