Keskerakonna Tartu piirkonna juht Jaan Toots sai läinud neljapäeva südaööl pärast mitmetunnist maratonarutelu, milles osalesid ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja aseesimees Mailis Reps, teha avalduse, et Tartu võimukriisile on lahendus: abilinnapea Monica Rand astub 1. jaanuaril tagasi. Kuid ilmneb, et kriis võib jaanuaris uue hooga jätkuda.
Nimelt sai kohe ka selgeks, et õiguslikus plaanis on kompromissi otsides kombitud mitmeid küsitavaid lahenduskäike olukorras, kus abilinnapea Randa tahetakse kohaliku juhatuse otsusele viidates kiiresti ametist vabastada, kuid etteheiteid tööle napib. Sotsiaalseid garantiisid pakkuda pole, samas on erakond kahe aasta eest palunud Ranna Tartusse tööle ja see on tähendanud suuri muutusi elukorralduses.
Praegu on Rand viidanud, et ta kavatseb Tartusse elama ja töötama jääda ning kui ta ei saa töökohta, võib ta hoiule antud tagasiastumisavaldusest taganeda.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et seadus sellist võimalust ei tunne. «Selles situatsioonis saan öelda, et tagasiastumisavaldusele on seadusega kehtestatud omad tingimused: kuhu ja millisena tuleb see esitada,» selgitas Mölder. «Seadus ei tunne tingimuslikku tagasiastumisavaldust. Tagasiastumisavaldus tuleb esitada valla- või linnasekretärile. Minul sellist avaldust ei ole.»
Teiseks pidas Mölder võimatuks poliitilise kompromissi osana kasutada avaliku konkursiga täidetavat ametikohta. Antud juhul võib selleks Tartu Postimehe andmetel olla linna osalusega sihtasutuse Tartu perekodu Käopesa juhataja koht, mille kandideerimistähtaeg on 18. novembril.
«Kui linnaga seotud sihtasutuse juhi koha täitmiseks on välja kuulutatud konkurss, siis see viiaksegi avaliku konkursina läbi ning mingeid siduvaid lubadusi sellega seoses anda ei ole võimalik,» lausus Mölder.
Monica Rand ei ole ise kinnitanud, et ta peab silmas just Käopesa juhataja ametit, ja reedel ei olnud teada ka, et ta oleks sinna kandideerimiseks dokumendid esitanud. Samas on teada, et ta ise on praegu veel selle sihtasutuse nõukogu liige.
Küsimus sotsiaalsetest garantiidest on aga tõsine, sest vabatahtliku tagasiastumise korral, nagu Jaan Toots on soovinud, linn lahkumishüvitist maksta ei saa. On küll uuritud võimalust maksta hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, näiteks volikogu otsuse alusel, kuid see oleks ebaseaduslik.
«Saan kommenteerida seadust,» sõnas Mölder. «Kui võtame linnavalitsuse liikmete sotsiaalsed garantiid, on seal kirjas põhimõte, et hüvitist ei maksta omal soovil lahkumise puhul, ainuke erisus on, kui lahkumise tingivad tervislikud põhjused.»
Seaduses on öeldud, et tagasiastumisavaldus saab jõustuda kõige varem esitamisele järgneval päeval. Seega on 1. jaanuaril ametist lahkumiseks piisav, kui Rand annab avalduse linnasekretärile 31. detsembril. Kuid nagu eespool viidatud, sisaldab kompromissina sõlmitud lahkumislepe väidetavalt taganemisvõimalust.
Reformierakonna Tartu piirkonna juht Urmas Klaas on soovinud, et Keskerakond lahendaks tüli erakonna sees.
Vähetähtis pole lahenduskäiku otsides olnud, et Monica Rand saaks aidata tuleva aasta linnaeelarve koostamise lõpuni viia. Selle soovi on Keskerakond täitnud. Kuid kas koalitsioonipartnerite vahel eelarve koostamise ajaks tehtud töörahu ka uue aasta alguses jätkub, on juba iseküsimus.
Ning iseküsimus on ka see, millise jälje jätab saavutatud lahendusele Monica Rannale tehtud ähvarduskõne, mille kohta on alustatud kriminaaluurimist.
