Politseisse jõudis korras kuulipilduja ja hulk teisi ebaseaduslikke relvi

Lõuna prefektuuri lubadeametnik Liivika Suiste näitas ebaseaduslike relvade loovutamise kampaania käigus politseile üle antud väga heas korras püstolkuulipildujat. Tema ees puidust kastis on loovutatud montaažipadrunid.

FOTO: Kristjan Teedema

Oktoobriga lõppes ebaseaduslike relvade loovutamise kampaania, mille käigus jõudis kogu Eestis politseisse 124 tulirelva, 12 460 padrunit, püssirohtu, detonaatoreid, rakette, lõhkepakette, haavleid ja mitmesuguseid relvaosi. Lõuna prefektuurile anti üle 41 tulirelva, millest 34 olid sileraudsed jahipüssid. Lisaks toodi Lõuna prefektuuri ligi 7000 padrunit, detonaatoreid ning mitu purki püssirohtu.

Kõige erilisem loovutatud ese oli väga heas korras püstolkuulipilduja, mille Lõuna prefektuur on valmis soovi korral mõnele muuseumile annetama. «See relv on tõesti nii heas korras, et kahju oleks hävitamisele saata,» ütles Lõuna prefektuuri lubadeametnik Liivika Suiste.

Küll aga hävitatakse kampaania ajal politseisse jõudnud sile- ja vintraudsed jahipüssid ning tuhanded padrunid. Oktoobris laekus Lõuna prefektuurile leidrelvade ja laskemoona kohta ligi 70 teadet, neist Tartu- ja Viljandimaalt ligi 20, Valgamaalt kümme, Võru- ja Jõgevamaalt kaheksa ning Põlvamaalt kaks.

Kastitäis padruneid

Näiteks anti kampaania esimestel päevadel teada, et Tartu südalinnas renoveeritava maja pööningult on leitud kast roostes padruneid. Sündmuskohale sõitnud politseipatrull võttis leiu üle ning toimetas politseimajja, kust see saadeti hävitamisele.

Lõuna prefektuuri jõudsid ka korralikus puitkastis veneaegsed montaažipadrunid, mida kasutati ehitustöödel ja mis on tsiviilkäibes lubatud.

Kampaania esimestel päevadel anti teada, et Tartu südalinnas renoveeritava maja pööningult leiti kast roostes padruneid.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa sõnul pärines suurem osa kampaania ajal politsei kätte jõudnud leidrelvi talumajapidamistest, aga oli ka neid, mis olid välja tulnud vanade linnamajade renoveerimisel. Kui keegi leiab relva, siis tuleb sellest viivitamata anda politseile teada, leid registreeritakse ning leidjal on võimalus taotleda relvaluba ja saada relva omanikuks. Kui ta aga otsustab leiust mitte teatada ja jätab relva endale, siis on tegu ebaseadusliku relva omamisega, millega võib kaasneda kriminaalkaristus.

Kõik kampaania käigus loovutatud relvad hävitatakse. «Ebaseaduslikku relva ei saa inimene registreerida ega endale jätta,» selgitas Liivika Suiste.

Ehitusel kasutatavad montaažipadrunid. 

FOTO: Kristjan Teedema

Detonaatoritega politseisse

Enamasti andsid inimesed leitud relvadest ja laskemoonast politseile teada häirekeskuse kaudu ja jäid seejärel korrakaitsjate saabumist ootama. Siiski tekkis eelmisel kuul ka paar ärevat olukorda, mil ohtliku eseme leidnud inimesed nendega politseijaoskonda jalutasid, märkis Proosa.

Pinev olukord tekkis Viljandis, kui politseimajja marssis mees 99 kapseldetonaatoriga, mille ohutuks teisaldamiseks kutsusid korrakaitsjad otsemaid kohale pommirühma. «Mistahes ohtliku eseme leidmise korral ei tohi seda ise transportima hakata, vaid tuleb helistada häirekeskusele ja leiust kohe teada anda,» toonitas Proosa. Ka leitud relv võib olla laetud ja seetõttu tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, lisas Suiste.

Kampaania eesmärk oligi koguda kokku ebaseaduslikud relvad, padrunid ja relvaosad. Inimesed said oktoobris tulirelvi ja muud seesugust viia politseisse ega pidanud kartma karistust, mis kaasneb ebaseadusliku relva omamisega. Kampaania lõppemisest hoolimata ootab politsei endiselt teateid relvade ja ohtlike esemete leidmise kohta. Politsei korraldas ebaseaduslike relvade loovutamise kampaania ka kümme aastat tagasi.

Tagasi üles