Päästjad hakkavad korteriühistuid nõustama

Kortermaja. Foto: Margus Ansu

Alates novembrist laieneb seni vaid Ida- ja Põhja-Eestis pakutud korteriühistute tuleohutusalane nõustamisteenus üle kogu Eesti. Nõustamise eesmärk on, et korteriühistud teaksid tuleohutusnõudeid ja oskaksid neile ka ise tähelepanu pöörata.

Päästjad võtavad korteriühistuga ühendust ning lepivad nõustamiseks sobiliku aja kokku. Kui nõustamise käigus avastatud puuduseid ei ole võimalik lihtsasti ja kohe likvideerida, siis lepitakse kokku uus aeg.

Nõustamise käigus vaadatakse koos ühistu liikmetega üle kortermaja ühiskasutatavad ruumid ehk trepikojad, koridorid ja keldrid ning ka maja ümbrus. «Päästeameti varasemad kontrollid näitavad, et kortermajades on üldkasutatavatel pindadel tuleohutusnõuete täitmisega probleeme,» selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Sandra Tammiksaar. Tema sõnul hoitakse trepikodades asju, mida seal olla ei tohiks, või ei ole maja välisuks selline, mis oleks võtmeta avatav. «Süütu lapsevanker või kelk koridoris võib aga maksta kellegi elu ning sellest tuleb rohkem rääkida,» lisas Tammiksaar.

Korteriühistuid hakkavad nõustama päästjad, kes vaatavad üle, et korteriühistu ühises kasutuses olevad ruumid oleksid tuleohutud. Päästjatel on lisaks teadmistele ka palju praktilisi kogemusi, mis aitavad elanikele selgitada tuleohutusnõuete tähtsust. Vajaduse korral vaatavad päästjad üle ka elanike korterid, et neiski oleks tuleohutuse vaatest kõik korras. Siin saab korteriühistu esindaja abiks olla ning julgustada elanikke oma kodu uksed avama. Nii saab üheskoos veenduda, et suitsuandur on töökorras ja teadmised ohu korral käitumisest olemas, sest õnnetus ei hüüa tulles. Kuigi Eestis on suitsuandur kohustuslik aastast 2009, leidub siiski veel väga palju majapidamisi, kus ei ole töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandurit.

«Koos märgatakse rohkem ja nii saame meie hea tervikliku ülevaate kodude ohutusest terves majas. Peame oluliseks, et esimene kontakt päästeametiga toimuks nõustamise käigus, eriti oluline on see sellistes majades, kus on äsja tulekahju toimunud. Nõustamist saavadki esimeses järjekorras need ühistud, kuhu päästjad lähevad tegema kodunõustamisi, samuti need kortermajad, kus on juba juhtunud tulekahju,» ütles Tammiksaar.

Nõustamise käigus leitud puuduste korral juhitakse tähelepanu riskidele, kuid ei trahvita ega alustata menetlust. Kui ühistu ei ole nõus rikkumisi kõrvaldama ka kokkulepitud ajaks, siis alustatakse menetlust. 18.–22. novembrini kontrollib päästeamet kogu Eestis tuleohutusnõuete täitmist kortermajades.

Oluline on teada, et ohutusalaselt nõustavad päästjad, inspektorid või muud päästeametnikud esitlevad end alati nimeliselt ja näitavad töötõendit. Nimeline tunnistus on ka vabatahtlikel päästjatel, kes samuti kodunõustamisi teevad. Päästjatel on seljas äratuntav kaitseriietus ning teistel töötajatel päästeameti käiseembleemiga välivorm. Ringi liigutakse punaste päästeameti embleemidega autodes.

Kahtluse korral soovitab päästeamet alati küsida töötõendit ning libainspektoritest päästeametile või politseile kohe teatada. Samuti on võimalik helistada päästeala infotelefonil 1524 ning uurida, kas end päästeametnikuna esitlev isik ka tõepoolest päästeametis töötab.

Soovi korral on korteriühistul võimalik tasuta nõustamisele registreeruda päästeala infotelefonil 1524.