/nginx/o/2019/11/04/12713235t1h9ae8.jpg)
Tartu linnavalitsus võttis eriolukordadeks vajalike staabiruumide rajamise plaani juba mullu ning oktoobri viimasel pühapäeval möllanud torm näitas, et neid on tõesti vaja. Nüüd asubki linnavalitsus kohandama kesklinna kriisijuhtimismeeskonnale spetsiaalseid ruume, kus oleks võimalik töötada ka ajal, kui linnas puudub elekter ja sideühendus.
«Meeskonna tööks vajalikeks ruumideks ehk staabiruumideks kohaldatakse mõned linnavalitsuse igapäevases kasutuses olevad ruumid selliselt, et seal oleks võimalik töötada ka elektri- ja sidekatkestuse korral,» selgitas Tartu linnapea Urmas Klaas. Ruumide asukohta ja sisustust ei saa ta julgeoleku kaalutlustel avaldada.
Linnavalitsuses loodi 2018. aasta mais kriisireguleerimise peaspetsialisti töökoht, selle töötaja eesmärk on süsteemselt tegeleda kriisiolukordadeks valmisolekuga. Linnavalitsuse kriisireguleerimise peaspetsialist Evelin Uibokand selgitas, et kriisimeeskonnale mõeldud ruumides on võimalik töötada ka elektri- ja sidekatkestuse korral vähemalt ööpäeva.
Tartus on moodustatud asutustevaheline alaline kriisikomisjon, mille liikmed kogunevad kaks korda aastas ja vaatavad läbi linna kriisireguleerimisega seotud olulised teemad. Näiteks on arutlusel olnud elutähtsate teenuste osutajate valmisolek kriisiks ning ülevaade ulatusliku evakuatsiooni korraldusest, üleujutusriskidega aladest ja muust seesugusest.
Evelin Uibokand märkis, et loodusjõududest võib linna enim halvata kauakestev lumesadu, mille ajal langeb õhutemperatuur alla kümne miinuskraadi ning väljas puhub vali tuul.
Lisaks kriisikomisjonile on Tartus moodustatud kriisimeeskond, mille liikmed kogunevad kriisiolukorras või selle ohu korral, et aidata lahendada probleeme ja korraldada vajalikku abi linna territooriumil. Kriisimeeskonda kuuluvad peamiselt linnavalitsuse töötajad, kes on tööülesannete tõttu seotud oluliste teenuste osutamisega.
Nii kriisikomisjoni kui ka kriisimeeskonda juhib linnapea.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)