Kompromissi otsimisest rääkis lühikeses intervjuus ka aukohtu esimees Kalle Klandorf, kelle sõnul täpse sõnastusega protokoll valmib esmaspäevaks ja see edastatakse erakonna juhatusele – aukohtu seisukoht on juhatusele soovituslik.
Mäletatavasti jõudis Monica Ranna küsimus Keskerakonna aukohtu ette pärast seda, kui erakonna Tartu piirkonna uueks juhis saanud Jaan Toots soovis Ranna tagasiastumist. Abilinnapea Rand keeldus ametit maha panemast ja piirkonna juhatus tegi otsuse ta välja arvata. Erakonna juhatus, kelle voli on seesugune otsus kinnitada, ei kiirustanud, vaid saatis materjalid edasi aukohtule seisukoha kujundamiseks.
Etteheited olid piirkonna liikmete ja juhatusega suhtlemise kohta, teise punktina, et ta vabatahtlikult ei taha abilinnapea kohalt lahkuda. Nende kahe punkti alusel oli tehtud ettepanek ta erakonnast välja arvata.
«Meie põhikiri ütleb, et erakonna liige peab alluma piirkonna juhatuse otsusele. See on selles mõttes esimene juhus, et piirkonna liige ei allu piirkonna juhatusele – sellist asja me varem arutanud ei ole,» ütles Klandorf.
Klandorf ütles, et olukorra mõistmiseks peaks meenutama, et abilinnapea kohad on poliitilised ametikohad. «Minu talupojamõistus ütleb, et kui piirkond annab töökoha, võib ka ühel hetkel öelda, et ole nüüd hea, tule tagasi. Kuidas inimene tagasi tuleb, see ongi see kompromissi küsimus, mida ma räägin,» lisas Klandorf.
«Kuulati ilusti viisakalt ära ja väga positiivne oli see suhtlus,» ütles Rand tänase arutelu kohta. «Jõudsime selleni, et mõlemal osapoolel on vaja leida kompromiss ja pooled peavad selle leidmiseks natuke vaeva nägema ning omavahel normaalselt suhtlema. Ma loodan, et suudame omavahel normaalselt suhelda.»