Eesti noortevaldkonna organisatsioonid tunnevad muret inimlike ja hoolivate väärtuste kadumise pärast ühiskonnas

Täna õhtul pidanuks Lille Majas toimuma LGBT teemaõhtu. Noorte heaolu ja turvalisust silmas pidades leiti sellele uus toimumiskoht.

FOTO: Sille Annuk

Eesti noorsootöötajate kogu, Eesti avatud noortekeskuste ühenduse, Eesti noorteühenduste liidu, Eesti üliõpilaskondade liidu, Eesti õpilasesinduste liidu, SA Archimedese noorteagentuuri ühispöördumine.

Täna, 1. novembril pidi Tartu noortekeskuses Lille Majas toimuma LGBT+ noortele ja teistele huvilistele avatud teemaõhtu arutlemaks mitmekesisuse üle ühiskonnas. Viimasele ajale omaselt hakati sotsiaalmeedias sel teemal inimesi üles kutsuma meeleavaldustele, millest üks plaaniti pidada just täna, 1. novembri õhtul noortekeskuse ees, kuhu noored teemaõhtule tulema pidid.

Nüüdseks on vastuseis ja ähvardused kasvanud üle igasuguse piiri – täna saame meediast juba lugeda, kuidas üks meeleavalduses osaleja on lubanud noortekeskuse põlemagi panna. Kas noortekeskus, mis peaks olema turvaline keskkond kõikidele noortele, on muutumas osa täiskasvanud inimeste kiusu ajel kardetud paigaks, kus nii lapsed kui ka nende vanemad peavad nüüdsest muret tundma oma elu ja turvalisuse pärast?

Olgu öeldud, et teemaõhtu siiski ära ei jää, kuid noorte heaolu ja turvalisust silmas pidades leiti selleks uus koht.

Midagi taolist leidis alles hiljuti aset ka Pärnus, kus vihameelsed täiskasvanud kogunesid noori piirama ja verbaalselt ründama. Muude vaenulike aktsioonide hulgas on Tartu teemaõhtu toimumise avaldamisest alates kohalikke noorsootöötajaid ähvardatud ning internetis on avaldatud etteheitvaid artikleid noorsootöötajate fotodega. 

Noorsootöötajad lähtuvad oma töös noorsootöö kutse-eetikast, nad on sallivad ja austavad erinevusi ning innustavad ka noori vastastikusele lugupidamisele, mõistmisele ja empaatiale. Noorsootöötaja ei alaväärista oma käitumisega ühegi noore arvamust tema vanusest, soost, rahvusest, religioonist, võimetest, isikuomadustest või muudest asjaoludest tingituna. Need väärtused on ühtlasi osa meie seadusruumist ja on ühiskonnas kokku lepitud. 

Eesti LGBT-ühingu ja USA haridusorganisatsiooniga GLSEN läbi viidud uuringu (2018) järgi on uuringus osalenud 561-st LGBT+ noorest üle Eesti 68% kogenud vaimset ahistamist oma seksuaalse identiteedi, sooidentiteedi või soolise eneseväljenduse tõttu ka koolis. Seetõttu on igati mõistetav ja noorsootöö põhimõtete seisukohast olulise tähtsusega, et noorsootöötajad kõige muu kõrval ka selle teemaga tegeleksid. Iga noor on väärtus ja kõikidel noortel peab olema Eestis hea kasvada ja areneda, sh neil, kes kuuluvad vähemusrühmadesse. Noorsootöötajad teevad tänuväärset tööd selle nimel, et kõiki noori koheldaks võrdselt, lugupidavalt ning eelarvamustevabalt. 

Ühiskonnas juba pikemat aega toimuv vähemusrühmi halvustav ja kiusav kohtlemine on pannud Eesti noortevaldkonna organisatsioone tõsiselt muret tundma inimlikkuse, headuse, viisakuse ja lugupidava käitumise kadumise pärast ühiskonnas. Näeme kahetsusega, et täiskasvanute eestvedamisel, sh poliitikute ja haridusametnike vaikival pealtvaatamisel korraldatakse üritusi, avaldatakse sõnavõtte ning sõna otseses mõttes ähvardatakse ja kiusatakse taga noori kindlate tunnuste, olgu selleks nahavärv, seksuaalne orientatsioon, maailmavaade vms alusel.

Lisaks sellele on jõutud ka noortega töötavate professionaalide – noorsootöötajate, psühholoogide, õpetajate – kiusamiseni. Lisaks on viimastel kuudel meedias avaldatud negatiivseid sõnavõtte peaasjalikult LGBT-ühingu ja nende tegevuste vastu, mis on tagajalgadele ajanud kogu kolmanda sektori. Kuhu edasi?

Kolmas sektor on tõestanud end kui kodanikke ühendav, kogukondi kaasav ning ühiskonnale lisandväärtust loov osa ühiskonnast. Teatavate ideoloogiliste kaalutluste tõttu on paratamatult jäänud kõlama sõnum, et kuna ühe mittetulundusühingu tegevus ei vasta osa otsustajate maailmavaatelistele põhimõtetele, peaks justkui kahtluse alla seadma kogu kolmanda sektori tegevuse.

Selline suhtumine ei ole kuidagi kohane ning antud olukorrale vaikiva nõusoleku andmisega anname alla igasugusele lugupidava suhtumise tavadele. Möödas on need ajad, kus pigistame silmad kinni ja «elame üle». Tribüünidel istumine ja etendusele kaasa elamine võib viia kodanikuühiskonna väljasuretamiseni.

Viisaka ja tolereeriva argumenteerimiskultuuri teerajajateks on Eestis suuresti poliitikud. Seda põhjusel, et nende sõnavõtud, arvamused, laitmised ja kiitmised ületavad tihedamini uudiskünnist kui ükskõik, millise üksikindiviidi tõekspidamised ja ütlused. Igasuguse meedia tarbimine algab tänapäeval noorest east ja info on kättesaadav paljudest kanalitest.

Sellises olukorras ei saa lubada huvigruppe halvustavaid ja diskrimineerivaid sõnavõtte inimestelt, kes on valitud rahva tahet ellu viima. Pideva avaliku tähelepanu all olles tuleks järgida põhimõtet «enne mõtle, siis ütle». Head otsustajad – viha loob viha. See ei ole eeskuju, mida peaks näitama.

Ajaloos on olnud aegu, kus noorsootööd on püütud poliitilistel eesmärkidel ära kasutada ning isegi aastal 2019 kõlab Eestis üleskutseid, mis võimuambitsioonist kantuna sihivad noori ja noorsootööd samal eesmärgil. Tänapäeval ei ole selline lähenemine aga siiski võimalik, sest meil on kokku lepitud kindlad reeglid noorsootöös, mis tuginevad üldinimlikele väärtustele ja vastastikusele lugupidamisele, kriitilisel mõtlemisele ning arutelule, sh arutelule ühiskonnas toimuva üle.

Nende väärtuste eest ka allakirjutanud organisatsioonid koos noorsootöötajatega oma igapäevatöös seisavad. Võimalik, et võib tunduda hirmutav, kui noored tahavad turvalises keskkonnas koos neutraalsete ja noortesse lugupidavalt suhtuvate täiskasvanutega ühiskonnas toimuva üle arutleda. Lihtsam oleks ehk noortele (sh oma ala professionaalidele) ette öelda, kuidas mõelda ja mida maailmaasjadest arvata. Taolisest ühiskonnast oleme tõesti tulnud, kuid miks peaksime sinna tagasi tahtma? 

Allakirjutanud noortevaldkonna organisatsioonid tunnustavad kõiki noorsootöötajaid ning teisi noortega töötavaid inimesi julguse eest seista üldinimlike väärtuste eest ning käsitleda tundlikke teemasid, mis ühelt poolt aitavad noortel olla need, kes nad on, ning teisalt tõstavad teadlikkust noorte hulgas erinevuste kohta, kasvatavad lugupidamist teiste inimeste suhtes – selleks, et kõigil oleks Eestis hea elada. 

Alla kirjutanud Eesti noorsootöötajate kogu, Eesti avatud noortekeskuste ühendus, Eesti noorteühenduste liit, Eesti üliõpilaskondade liit, Eesti õpilasesinduste liit, SA Archimedese noorteagentuur.

Tagasi üles