Kolmkümmend aastat tatamil

Filosoofi tänaval oma saalis tegutsev karateklubi Falco tähistab homme 30. sünnipäeva. Peol on klubis oskusi lihvivad väiksed karatekad, treenerid Gediminas Jürjo (vasakul) ja Lauri Mengel ning palju teisi vanu ja uusi sõpru. Foto: Margus Ansu

Karateklubi Falco, Tartu edukaim võistluskarate klubi, tähistab homme 30. tegutsemisaastat koos vanade ja uute sõpradega. On, mida meenutada, ja on, mille poole püüelda, kinnitavad Falco eelmine ja praegune juht.

Falco rajas 1989. aastal Jüri Post, kes juhtis pikalt Eesti karatekoondist. Posti käe all võitis Marko Luhamaa 2006. aastal maailmameistritiitli. 2010. aasta sügisel andis Post klubi juhtimise üle treener Lauri Mengelile ja on nüüd pigem analüütiku ja nõustaja rollis.

Karate on eriline spordiala, kus füüsilise poole taga on peidus tugev vaimsus ja mentaliteet. Jüri Post mõistis karate olemust tänu Briti väga nimekale karatekale Wayne Ottole. «Ta istus enne võistlusi poolteist tundi vaikuses. Kui vaikust õigesti kuulata, saad lõpuks aru, et keha ja vaim on kaks täiesti erinevat asja,» rääkis Jüri Post. «Võistlustele hirmuga minna ei saa, see kaotab võidutunde sootuks.»

Kõik on peas kinni

Falco treeningutes toimus suur murrang tänu spordimeditsiini selgemale mõistmisele. Suurte koormustega ei tasu treenida uisapäisa. «Mäletan, et olime üks esimesi klubisid, kes hakkas kasutama pulsikella. Nägime ühtäkki ära nii ühe päeva kui ka nädala koormuse, südamerütmi, erinevad treeningutsoonid. Saime aru, kuidas tegelikult sportlasi treenida,» selgitas Post. Ometi kõik valdkonnad tema sõnul seda ei harrasta. «Tippu jõudmiseks kulub tohutult tunde, vähemalt tuhat tundi aastas. Mina ei julgeks treenida inimesi ilma kontrollimata,» ütles Post. «Kujutage ette, kui politseinik peab teid kinni ja ütleb, et sõitsite lubatust kiiremini. Tõendit tal pole, aga kogenud silmad kinnitavad. Mina küll seda ei usuks,» muheles Post.

Kuid tippu jõudmiseks on tarvis palju muudki. «Tippu jõudmiseks peavad omavahel kokku saama kaks inimest: pöörase unistusega treener ja tahtejõuline sportlane, kes tahab minna kaugele,» sõnas Post. «Ott Tänak unistas juba noorena, autode kõrval, maailmameistriks tulemisest. Selliste puhul ongi see õige tee, neid tuleb igal sammul julgustada.»

Keskmiselt üks sajast on tema hinnangul tõeline talent. «Kui laps on andekas ja treener kinnitab seda, siis on kohe vaja tegutseda. Otsida tuleb lisavahendeid ja -raha, kas või sugulastelt kokku ajada, et aeg raisku ei läheks,» toonitas Post, kes nüüdki kohtub vahel lapsevanematega ja peab nendega plaani. «Istume laua taha, vaatame koos sportlase võistluse videot, arutame. Oluline on teha seda nii hea kui ka halva tulemuse järel,» selgitas ta. «Kõige tähtsam on treeningu analüüsi tulemusel jõuda sportlase enda kindla arusaamani, millega on vaja tööd teha.»

Lauri Mengel jõudis Falcosse 1996. aastal, kui otsis endale trenni ja nägi kuulutust. Sportlase elust sai treeneritöö, sellest omakorda soov klubi arendada. Nüüd on Falco peamine eesmärk arendada liikumisharrastust karatetrennidega, sest inimesed liiguvad väga vähe. Karate parandab painduvust ja koordinatsiooni ning lisab osavust.

Falco hiilgeajad olid 2000. aastate alguses. «Siis oli huvilisi pea kaks korda rohkem kui praegu. Kui tuli majanduslangus, pidime kolima ning mõned treenerid lõpetasid,» märkis Mengel. Nüüd on ligi 150 liikmega klubi eesmärk olla stabiilne.

Mengel tunnistas, et liiga vähe on rõhku pandud uute treenerite koolitamisele. «Treeneriamet ei ole piisavalt tasustatud ning sageli tehakse seda tööd teise töö kõrvalt,» tõdes ta. «Kui pereelu juurde lisada, tuleb mõnikord teha valikuid. Aga on ka neid, kes suudavad olla elukutselised.»

Kolm tõde trennis

Karate eripära tuleneb idamaisest kultuurist ning on seotud lugupidamisega. «Siin on kõrgel kohal austus, mis on seotud kõigega: vastase, treeneri ja isegi saaliga,» selgitas Mengel. Kolm peamist asja, mida karate õpetab, on osavus, distsipliin ja enesekindlus. Võitlusel vastase üle kavaldamine on seotud enesekindlusega. Oluline on saalis ka autoriteet. «Noored ei austa vanemaid inimesi nii nagu varem. Koolist oleme kuulnud probleemseid olukordi õpetajatelt. Meie saalis noored treeneritele siiski pähe ei istu,» ütles Mengel.

Läbi ajaloo hindab ta Falco parimaks saavutuseks Marko Luhamaa kulda. Praegu on karate populaarsem noorte, mitte täiskasvanute hulgas. «Viimati saime Eesti meistrivõistlustelt palju medaleid, olime Eestis teisel kohal. Lisaks on mitmeid noori sportlasi. Näiteks hiljuti jõudis Berliini turniiril poodiumile Sandra-Merys Tasa,» sõnas Mengel.

Klubis tegutsetud enam kui 20 aasta jooksul pole tal kunagi olnud tahtmist asi pooleli jätta. Isegi kui treener läheb ära või olukord muutub keeruliseks, ei kuku klubi põlvili. Falco 30 aasta täitumine tähistab edumeelsust ja stabiilsust ning toob kokku kogukonna. «Selline sündmus ootab uuesti ees alles kümne aasta pärast. Sellepärast kutsume homme kogukonna kokku, veedame aega endiste ja praeguste sõpradega ning suurendame veelgi ühtekuuluvust,» lausus Mengel. Klubi kasvandikud koos vanematega küpsetavad sündmuseks laadale hõrgutisi, mille müügist saadud rahaga soovitakse muretseda klubisse uus tatami.

INFOBOX 3.NOV KOHTA

FALCO 30 Foto: Falco

FALCO 30. SÜNNIPÄEV

• 2. novembril Variku spordihoones kl 11–16 perepäev.
• Põnevad ja harivaid tegevused igas vanuses Falco sõpradele.
• Sünnipäevatorti pakutakse kell 15.30.
• Kl 11–15.30 lapsele ja lapsevanemale karate ABC minikursus, sumokostüümides maadlus, padjavõitlus, heategevuslik laat.
• Koos sünnipäeva tähistamisega toimuvad Variku spordihoones Eesti karateliiga 3. etapp ja Tartu lahtised meistrivõistlused.

Sirje Toomla, lapsevanem

Toomas-Erik (14) hakkas karateterennis käima neli aastat tagasi. Karatest ei teadnud enne meie ega poeg suur midagi, vaid et idamaine võitluskunst, mis oli nõukogude ajal põlu all. See tundus intelligentne spordiala, eriti võrreldes paljude teiste võitlusaladega. Ja põhiline, et lootsime, et peale löömise saab ta seal trennis selgeks ka selle, kuidas mitte lüüa. Tundub, et meil oli selles asjas õigus.

Imetlen Falco treenereid, neil on tahtmist ja viitsimist laste ja noortega nii entusiastlikult tegeleda. Peale trennide on ju veel suvelaager. Teine asi, mis Falcos väga meeldib, on see, et seal võivad rahulikult trennis käia ka need, kes võistlustele ei kvalifitseeru, nad saavad karatega tegeleda vaid oma lõbuks ja rõõmuks.

30 aastat on ühest küljest üsna lühike aeg, võrreldes näiteks vehklemistraditsiooniga, teisalt näitab, et klubi on elujõuline, et sel on sisu ja kvaliteeti. Muidu ei tooks vanemad oma lapsi sinna, ning poleks ka poisse-tüdrukuid, kes tahavad karatega tegeleda.

Lemmo Jonuks, lapsevanem

Karate õpetab enesekindlust ja oskust mitte ainult vōita, vaid ka kaotus sirge seljaga vastu võtta. Treenerid tegelevad noortega süvitsi ja seda näitab ka 30 aasta sünnipäev. Kui asi on nii kaua toiminud, on see kindlus, et homme ei panda pille kotti. Klubi on suurem kui treenerid ja lapsed, toetajaid on neil paljude perede ja sõprade kujul.

Kristiina Johanson, lapsevanem

Falcol on pikk ajalugu, mis tõstab usaldusväärsust. Mul on hea meel, et minu laps õpib nii pikkade kogemustega treenerite käe all.

Positiivne on ka see, et juba aastaid on trenniajad paigas ega muutu. Nii on hea lapsevanemana arvestada ette, samal ajal kui mujal muutuvad ajad nädalaga.