/nginx/o/2019/10/30/12700383t1h6ae8.jpg)
Oktoobri teises pooles külastas Tartut Hiina kultuuri- ja turismiminister Luo Shugang. Ta käis muu hulgas Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu linnapea Urmas Klaas tegi Luole ettepaneku aidata kaasa Hiina maailmakuulsa pianisti Lang Langi esinemisele 2024. aastal, mil Tartu on Euroopa kultuuripealinn.
Mis saab olla kõige selle vastu. Siiski sunnib suhtlus Hiinaga ettevaatusele. Ehkki hiina kultuuri tutvustamist Eestis tuleb pidada igati edumeelseks ja Hiinat peaks igal võimalusel tundma õppima, tasub alati meeles pidada, et tegemist on kommunistliku riigiga. Väga paljud kõnelevad riigikapitalismist Hiinas ja meenutavad Hiina kunagise liidri Deng Xiaopingi ütlust kassist, kelle värv polevat oluline, vaid oluline olevat see, et ta püüab hiiri, kuid Hiina nüüdne president Xi Jinping on viimas riiki autokraatlikumale ja taas kord kommunistlikumale teele.
Hiina on maailma suuruselt teine majandus, millele ennustatakse USA kui esimese majanduse kinnipüüdmist mõnekümne aasta pärast. Hiina investeeringud ja laenud üle maailma on muutnud mitmed riigid sisuliselt Hiina kolooniaiks. Hiina kommunistlikkus tähendab aga, et majandus- ja kultuurikoostöö pole kunagi lahutatud poliitikast. Kui Eesti on väljendanud riiklikul tasemel pigem ettevaatlikkust Hiinaga suhtlemisel, siis on loomulik, et hiinlased soovivad ajada asju kohalike omavalitsustega.
Sestap on põhiline jälgida, et kohaliku omavalitsuse välissuhtlus ei lahkneks täiesti riikliku taseme välispoliitikast. Ses mõttes on endiselt kurioosseim juhtum Otepää valla sõprusleping Tšetšeeniaga. Kusjuures Tšetšeeniasse ei soovita välisministeerium reisida.
Hiina kommunistlikkus tähendab aga, et majandus- ja kultuurikoostöö pole kunagi lahutatud poliitikast.
Samal ajal, kui Tartu võõrustas hiinlaste delegatsiooni, tulid teated ka korruptsioonimaigulisest reisist Hiina. Nädalaleht Eesti Ekspress kirjutas, kuidas Tallinna Linnatranspordi ASi juhatus täies koosseisus eesotsas Deniss Boroditšiga käis Hiinas plaaniga osta Tallinnale Hiinast elektribusse. Esimene proovitav elektribuss pidavat Boroditši jutu järgi olema täiesti tasuta.
Muidugi on see tasuta. Algul paistabki kõik väga ilus, aga siis võtab Hiina üle. Kuidagi ei soovi, et midagi sellist juhtub ka Tartuga. Tuleb ikkagi meeles pidada, et Eesti kuulub nii Euroopa Liitu kui ka NATOsse ja hiinlastel on suur huvi nende organisatsioonide vastu. Euroopa kultuuripealinnaks olemine tähendab aga üleeuroopalist mõõdet, mis läheb kohalikust tasemest kaugemale.
Tänapäeva võrgustunud maailm näeb päris palju, et kohalikud omavalitsused lähevad riiklikust tasemest mööda. Seda eriti Euroopa Liidus, kus regioonid suhtlevad omavahel ja saavad Euroopa Liidult raha mitmesuguste koostööprojektide arendamiseks. Aga Euroopa Liidus jälgib lepingutest kinnipidamist Euroopa Komisjon ja erimeelsuste tekkimise korral on võimalus kaevata Euroopa Kohtusse. Hiinaga sellist võimalust vaevalt tekib.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)