Jüri Laurson: salakavala soola mõjud

Jüri Laurson

FOTO: Margus Ansu

Külmad ilmad on käes ja lund sajab, tänavad muutuvad libedaks. Libeduse tõrjeks on alates 1960. aastatest lubatud Eestis teedele puistata naatriumkloriidi ja kaltsiumkloriidi segu koos liivaga.

Kui tänavalt pole enne libedatõrje tegemist lumi koristatud, seguneb see soola-liivaseguga ning moodustub poolvedel ligane sodi, mis sisaldab kloriidide segu. Tekkinud soolasegu reostab keskkonda, hävitab elurikkust, on suur oht betoonrajatistele, autodele, jalatsi­- tele jne.

Vee, hapniku ja kloriidide koostoimel korrodeeruvad metallid. Soola-liivasegu libedusetõrjeks kasutamisel murenevad sageli betoonist tänavakivid, samuti avaldab see kahjulikku mõju tänava ääres paiknevatele betoonist elektrivalgustusmastidele. Soolane ligane sodi pritsib autorataste alt betoonmastile ning selle tagajärjel on hakanud paljudel mastidel betooni struktuur nõrgenema ja betooni pind lagunema. Ohu vältimiseks on Tartus hakatud ohtlikke murenevaid betoonmaste asendama metallist mastidega.

Parem võimalus on kõnniteedel libedust tõrjuda peent killustikku või purustatud kruusa puistates, eriti kui puistata pärast lumekoristust. Asjakohase libedusetõrjega saab vältida traumasid ja päästa elusid.

Arusaamatu on, et juba paar aastat paigaldab linnavalitsus majaomanikele kõnniteede libeduse tõrjeks rohelisi kaste kalli soolaseguse peenkillustikuga. Ometi võiks läbi saada palju odavamalt kui täita kastid ainult peenkillustikuga või sõmera kruusaga.

Asjakohase libedusetõrjega saab vältida traumasid ja päästa elusid.

Tänavasool on suur oht ka jalatsitele. Soola­seguse ligaga kokku puutunud nahast saapa või kingapealsetele jäävad pärast kuivamist inetud plekid või valged soolatriibud, mida on sageli raske eemaldada. Nahk on kiulise ehitusega, mis annab elastsuse, hea painduvuse ja tugevuse.

Kokkupuutel soolaseguse lumega võivad muutuda naha pealmised kihid nõrgemaks, mille tagajärjel tekkivad nahale kuivamisel mikropraod.

Meediast kuuleme, et Eesti sammub IT-vallas maailmas esireas, kuid talvel kõnniteede lumest koristusel kasutatakse sunnismaiselt orjatööna kinnistuomanikke, kes peavad enne tööleminekut linna haldusalal asuva kõnnitee hiljemalt kella seitsmeks lumest puhastama ja libedusetõrje tegema.

Ometi võiksid lumekoristusrobotid selle tööga edukalt hakkama saada.

Tänapäeval on tehnoloogia ja teadus arenenud sedavõrd, et juba katsetatakse liikluses juhita autosid, kasutusele on võetud pakirobotid, mis viivad tellitud pakid omanikule kätte, kodukasutuses on robotmuruniidukid, mis saavad niidutööga iseseisvalt hakkama. Arvestades sellist tehnoloogia arengut ei peaks olema raske välja töötada programmeeritavaid lumekoristusroboteid.

Tagasi üles