Emajõe põhjast tuli välja uuemat ja vanemat ajalugu

Leiud sõidutati Karlova sadama juurde kaldale.

FOTO: Margus Ansu

Emajõgi on Tartus Kaarsilla all nii madalaks kuivanud, et suuremad veesõidukid sealt enam läbi ei pääsenud, ning nii tellis linnavalitsus jõepõhja süvendamise ja puhastamise. Töö käigus kaevas kopamees silla alt välja Kivisilla riismeid, aga ka tänapäevast kraami.

Iga päev üle Kaarsilla käiv tartlane Uku Pira süvenes kaevetööde leidudesse sedavõrd, et ta lõunapaus venis pool tundi kavatsetust pikemaks. Oli, mida vaadata. «Nägin oma silmaga, kuidas kopp tõstis välja kaks vanemat mobiiltelefoni, üks neist veel klapiga, ID-kaardi, jõmmistiilis päikeseprillid, kaks nõukaaegset prügikasti, pooleks murtud oranži tõukeratta, paar liiklusmärki ja pudeleid,» andis Uku Pira nähtust ülevaate.

Naljatledes lisas ta, et enim meelehärmi tekitasid talle veest välja õngitsetud okupant Katariina saatanlikud kivid, mis mõnikümmend aastat tänu Saksa ja punavägede pingutusele veepõhjast eesti rahvast mõnitama ei ulatunud.

Kopp tõstis jõepõhjast kraami välja.

FOTO: Uku Pira

Huvilisi jagub

Pira sõnul oli veerahu rikkumisest hoolimata tegu omamoodi rahustava vaatemänguga, mille käigus sai kaasa elada õnnestunud kopatäitele, näha märkimisväärseid leide ning mõtiskleda kaduvuse üle.

«Kaalusin vaadeldes ka kopajuhi ametit, sest see on antropotseeni (periood, mil inimliik on Maa biosfääris domineeriv tegur – toim) sümbol ja kopa juhtimine on kindlasti võimas tunne,» arutles ta. «Arusaamatuks jäi kaldaäärsete pealtvaatajate motiiv, sest ilmselgelt on jões songerdav ekskavaator huvitav, kuid suurim meelelahutus oli siiski sillal otse vaadata prahiparve ja langevat kopasisu ning märgata midagi põnevat.»

Lõpetuseks avaldas ta lootust, et elektroonika jõuab utiili ning ID-kaart omaniku kätte. Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste vanemspetsialisti Romeo Metsalliku sõnul ajaloolise väärtuseta esemed utiliseeritakse. Metsallikul pole veel täit ülevaadet, mis kõik leitud on, kuid tema enda jaoks on kõige põnevamad Kivisilla soontega kivid.

Nägin oma silmaga, kuidas kopp tõstis välja kaks vanemat sorti mobiiltelefoni, üks neist veel klapiga, rääkis tartlane Uku Pira.

Läinud reedel oli jõepõhja puhastamine lõppenud ning kogu saak Karlova sadamasse sõidutatud. Sellest hunnikust hakkavad väärtuslikumat kraami välja peilima ka muinsuskaitse tegevusloaga detektoristid.

Reede hommikupoolikul uudistas Karlova sadama naabruses koppa ja kive kalamees Keith Paju. Tavaliselt käib ta seal pea iga päev kalal, kuid viimastel päevadel pole saanud seda müra tõttu teha. Küll aga oli Pajul ülevaade sellest, mida kõike on Kaarsilla alt sadamasse kokku veetud. «Neljapäeval oli üks ostukäru, kummilante ja muid kalastustarbeid, aga ka üks Nokia 3310,» rääkis ta. «Telefon on nüüd mul autos.»

Äärel on jõepõhjast välja kaevatud päikeseprillid.

FOTO: Uku Pira

Sild mööda linna laiali

Linnavalitsuse tellimusel jõepõhja puhastanud Seto Line’i juhataja Toomas Sein peab kõige huvitavamaks leiuks arvatavat Kivisilla torni. Veel on lisaks eelmainitud asjadele leitud ka ehitusaedasid. Et uudistajaid käib kivihunniku juures omajagu ning esimesena peaks saama leide uurida muinsuskaitse töötajad, lasi Sein leitud kraami reede õhtul viia videovalvega kohta.

Kivisillast säilinu ei ole küll mälestis, aga need rusud jäävad vanalinna muinsuskaitsealale. Linnavalitsusel on kavas Kivisilla kivid avalikult välja panna, kuid veel pole päris selge, kus ja kuidas.

Ühe võimalusena kaalutakse Emajõe ääres Väikse Kuuba ja jalgtee vahelist ala. Pole veel teada, kas kivid saavad ka mingi ülesande, näiteks toimida pingina, või on nende eesmärk lihtsalt nähtav olla. Praegu on osa Kivisilla kividest linnarahvale näitamiseks ja istumiseks Rüütli tänaval Kivi baari ees.

Kivisild

Kaarsilla juures on vana Kivisilla makett.

FOTO: Sille Annuk

  • Tartut tabas 1775. aastal ränk tulekahju, mille käigus põles maha suur osa kesklinnast. Katariina II eraldas linna taastamisel 12 000 – 15 000 rubla esindusliku silla rajamiseks. Hiljem lisas ta veel 10 000 rubla. Kivisild oli mõeldud keisrinna kingitusena Tartu linnale.
  • Ehitamise ajal täideti Emajõe põhjapoolne kõrvalharu, Holmi saar ühines Emajõe põhjakaldaga.
  • Sild hävis teises maailmasõjas. Selle idapoole hävitasid 1941. aasta 9. juuli varahommikul venelased, teise poole 1944. aastal sakslased.
  • Pärast 1941. ja 1944. aasta purustusi ületati jõge sillavaremetele rajatud purde kaudu. Pärast sõda töötas seal ka paadimees.
  • Kivisilla kohale valmis 1959. aastal Kaarsild.

Allikas: Tartu linna koduleht

Tagasi üles