Hundid on Jõgevamaal murdnud mitu koera

Hunt.

FOTO: Toomas Huik

Paari nädala jooksul on hundid Jõgevamaal, nii Aidus, Põltsamaal kui ka Pajusis, murdnud mitu koera. Viimane juhtum leidis aset veidi rohkem kui nädal tagasi, täpsemalt 20. oktoobril. Jõgevamaal elavale Külli Linnamäele avanes võigas ja kurb vaatepilt, kui ta leidis oma lemmiku, saksa lambakoera mõõtu kaheksa-aastase koera puretud surnukeha.

Perenaine ei olnud enda sõnul tol ööl kodus, küll aga kuulis tema elukaaslane, kuidas koer hundiga elu ja surma peale võitles. «Koer oli sel ööl ketis ja seega kerge saak,» ütles Linnamäe.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts nentis, et viimastel aastatel on tõesti huntide rünnakud sagenenud, kuid selle põhjust öelda ei osanud. „Metssigu on vähem, metskitsi aga rohkem, nii et huntidel on metsas süüa piisavalt,” sõnas ta. Nii Korts kui ka teised jahimehed on arvamusel, et huntide arvukus on viimastel aastatel suurenenud ja seetõttu on sagenenud ka rünnakud. Seltsi tegevjuhi sõnul on tarvis teha kindlaks, kui palju hunte on Eesti metsades. Jahimeeste ja uurijate arvamused lähevad lahku: jahimehed arvavad, et hunte on rohkem, uurijad ja ametnikud, et vähem.

Küttimismaht pole selge

Keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks sõnas, et jahimehed tahavad vaid jahti pidada ja seetõttu on nende arvamus üsna kallutatud. „Mõni aasta tagasi tegid kaks hunti pahandust Haapsalu kandis ning nende paharettide tabamiseks taotleti kaks eriluba, mille jahimehed ka said. Siis aga lasti kaks ettejuhtuvat hunti maha ja paharetid tegutsesid ikka edasi,” tõi ta näite.

​Traks selgitas, et küttimislubade väljastamisel tuleb võtta arvesse kahte asja: seiret ja jahimeeste soovi küttida. Et huntide jahihooaeg algab juba selle töönädala lõpus ehk 1. novembril, siis keskkonnaamet Jõgevamaa sute tabamiseks eriluba ei väljasta. Traks lisas, et erilubasid väljastatakse väga harva.

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Aderi sõnul ei ole tänavuse jahihooaja küttimismahud veel kinnitatud. Traks arvas, et esimese jaotuse kvoot tuleb 60 isendit. „Kuna andmeid lisandub üha juurde, siis tuleb ka teine jaotus ja tänavu ehk isegi kolmas,” ütles ta.

Mõni aasta tagasi tegid kaks hunti pahandust Haapsalu kandis ning nende paharettide tabamiseks taotleti kaks eriluba, mille jahimehed ka said. Siis aga lasti kaks ettejuhtuvat hunti maha ja paharetid tegutsesid ikka edasi, rääkis keskkonnaministeeriumi jahindusenõunik Tõnu Traks.

2

​Kui lumi tuleb maha, siis on seiret lihtsam teha, sest jäljed jäävad maha. Kui seire tulemusel selgub, et hundikarjasid on rohkem, siis ka kvooti suurendatakse. Eesti metsades hoitakse 15–24 karja. Karja kuulub üks pesakond ning vahel jäävad ka eelmise aasta kutsikad pesakonna juurde. Enamasti täiskasvanud soed siiski lahkuvad oma vanemate juurest ja hakkavad ise peret looma.

Rohkem hunte

Metskitsede arvukus on aastatega kasvanud niipalju, et jahimeestel on raskusi ?? küttimismahtude täitmisega. Seetõttu on hunt väga oluline metskitsede arvukuse reguleerija. „Hunt on hea loom, söögipagas on metsades väga hea,” sõnas Traks. Ta kinnitas, et huntide arvukus on aastate jooksul suurenenud, aga kahjustused ei ole. Just metskitsede ja huntide arvukuse kasvu vahele saab paralleele tõmmata.

Traks sõnas, et kui ligi kümme aastat tagasi võis hunte aasta läbi küttida, siis nüüd kestab jahihooaeg novembrist veebruari lõpuni just sellepärast, et huntide tekitatud kahjustusi vähendada. „Muidu jäid kutsikad üksi, kui jahimehed suvel vanemad maha lasid, ning just kutsikad läksid lihtsamat teed ja murdsid koeri või lambaid.” Traks lisas, et kui susi läheb koduaeda, siis on midagi valesti.

Iga päev metsanduses tegevad ja huntidega kokku puutuvad inimesed ei oska öelda põhjust, miks soed koduhoovi tükivad, Külli Linnamäe aga arvas, et tegu on lageraiete ja elupaikade hävinemisega. „Vähe sellest, et hundid tulevad koeri murdma, rebased käivad prügikastides söömas ja jänesed istuvad linnaservas – aja või alla,” nentis ta.

Tagasi üles
Back