Missioon edukas: abilinnapea viis Elmar Kitse oksjonile pandud pannoo tagasi Pärnusse

Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ostis E-kunstisalongi oksjonilt Päru linnavalitsuse esindajana Elmar Kitse maali «Pärnu jõgi».

FOTO: Margus Ansu

Pärnu abilinnapea, linna finantsvaldkonda kureeriv Meelis Kukk lähetati laupäeva hommikul linnavalitsuse poolt Tartusse E-kunstisalongi oksjonile teele selge sõnumiga: oksjonilt tuleks Pärnusse tagasi tuua kuulsa pallaslase Elmar Kitse pannoo «Pärnu jõgi». Kukk oli oma missioonil edukas ning Pärnu linn omandaski teose selle alghinna ehk 47 500 euroga.

Meelis Kukk tõdes, et Pärnu jaoks on auasi, et see 1957. aastal valminud töö oleks nende linnas ning ei linnavalitsuses ega koalitsiooniõukogus selle üle vaidluseks ei läinud. «Nii mõnigi linnakodanik on juurde tulnud ja öelnud, et maali koht peaks olema ikka Pärnus,» lisas Kukk.

Meelis Kukk pidas maali ostmise järel ka väikse kõne.

FOTO: Margus Ansu

Alghinnaga

Ta tunnistas, et Pärnu oli valmis pannoo eest ka suremat pakkumist tegema. Kuna 1972. aastast on teada, et maal liikus 2053 rubla eest Pärnu raekojast sanitaartehnikute majja, siis arvutas Kukk kulla hinna dünaamika põhjal välja, et praegu võiks see vastata ligi 87 000 eurole. Abilinnapea andis mõista, et konkurendi korral võinuks nad sinnani välja minna.

Samas ütles Kukk, et ta arvas ka ise, et pannoo liigub alghinnaga, kuna see on ühelt poolt konkreetse linna olustikumaal, ent mis veelgi olulisem: oma mõõtude (laius 4 meetrit, kõrgus poolteist meetrit) poolest vajab see lihtsalt väga suurt ruumi ja 10–15-meetrist distantsi, et selle mõju ja kogu ilu maksvusele pääseks.

Kuhu pannoo üles pannakse, pole praegu veel päris täpselt selge. Üheks võimaluseks on linnavalituse praegune hoone, kuid kaalumisel on ka Endla teatri sammassaal, kus käib palju inimesi – kunst peab olema rahvale näha ja nähtaval, eriti selline, rõhutas Kukk. Tulevikus nähakse pannoo asukohana plaanitavat Pärnu kunstimaja, kuid millal see valmib, pole praegu veel teada.

Ka E-kunstisalongi omanik Tiia Karelson märkis, et pannoo alghinnaga müük polnud tema jaoks üllatav, kuna tegemist on teosega, mis nõuab suurt ruumi, sotsrealism ja konkreetne linn sinna juurde.

Kitse pannoo eest välja käidud 47 500 eurot on küll väärikas summa, ent E-kunstisalongi oksjonite rekorditest jääb see kaugele. Näiteks mullu käidi ühe Konrad Mägi teose eest välja 93 000 eurot, viis aastat tagasi maksti Johann Köleri maali eest aga 112 000 eurot.

Elamus kõigile

Laupäevane oli E-kunstisalongile järjekorras 44. oksjon ning Karelson jäi kaks tundi väldanud enampakkumisega rahule. Kohal oli umbes 60 kunstihuvilist, nii et kunstisalongi naabriks olevast sisustuskaubamajast tuli toolegi juurde laenata. 

«Oksjoni korraldamine on ikkagi vastutus, see pole ainult haamriga prõmmimine,» tõdes Karelson. «Me tahame, et hästi läheks nii neil, kes teosed oksjonile toovad, kui ka neil, kes tulevad ostma, et nad saaks elamuse. Nii et selles suhtes me kasvatame endale ka ise publikut.»

Lisaks Elmar Kitse pannoole maksti enam kui 10 000 eurot Eduard Wiiralti graafilise lehe «Kabaree» eest, mis leidis endale uue omaniku 10 200 euro eest. Kokku oli Wiiraltilt oksjonil viis graafilist lehte ning nende nimel käis tihe rebimine, samuti said rohkelt pakkumisi Edgar Valteri maalid «Prints roosal hobusel» ja «Unenägu», mis müüdi lõpuks vastavalt 4400 ja 5300 euro eest. Kokku läks enampakkumisele 52 tööd, millest ostja leidus umbes pooltele.

E-kunstisalongi järgmine, järjekorras 45. oksjon peetakse kevadel.

Tagasi üles