Dekaan nimetab ebastabiilsust teadusrahastuses jultunuks

Uuel aastal hakkavad Tartu ülikooli dekaanina tööle (vasakult paremale) Anti Selart, Margus Lember, Leho Ainsaar ja Raul Eamets. Foto: Andres Tennus

Tartu ülikooli valimiskogud valisid teisipäeval Tartu ülikooli neljale valdkonnale dekaanid ehk juhid. Uue aasta esimesel päeval jätkavad dekaanina tööd Raul Eamets ja Margus Lember, eelmiste dekaanide asemele asuvad Leho Ainsaar ja Anti Selart, kes kõik tõstsid suure probleemina esile teaduse rahastamise ebastabiilsuse ja vähesuse.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaaniks valitud ajaloolase ja filosoofiadoktori Anti Selarti poolt andis hääle 115 ja tema konkurendi, kirikuloolase Riho Altnurme poolt 100 valimiskogu liiget.

Vaja on koostööd

Anti Selart peab oluliseks teaduse jätkusuutlikku rahastust, mida aga ei saa tagada üksi dekanaat ega ka Tartu ülikool, tema sõnul nõuab süsteem muutmist riigi tasandil. Selart rõhutas ka vajadust erialasid mitmekesistada ja arendada ning tagada õppetöö teaduspõhisus. «Margit Sutrop on olnud väga hea dekaan, seega üldiselt on teaduskond hea tervise juures,» ütles Selart.

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaanina jätkab tööd sisehaiguste propedeutika professor Margus Lember, kelle poolt hääletas 152 valimiskogu liiget. Ruth Kalda sai 121 häält.

Tartu ülikooli enda rahastusmudel on ajale jalgu jäänud, ütles dekaanina jätkav Raul Eamets.

Margus Lemberi sõnul tekivad läbilöögivõimalused sageli erinevate teadussuundade piirimail, seetõttu peaks koostöösse rohkem panustama ja näiteks ühiselt grante taotlema. «Meditsiiniteaduskonna ja geenivaramu koostöö on hea näide valdkondadeülesest pingutusest,» ütles Lember. Samuti nimetas ta koos sotsiaalteaduskonnaga ühise ettevõtlusaine loomist ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnaga seotud meditsiinieetikat ja keeleõpet. Kavas on edasi arendada tegevust Aasias.

«Ülikooliharidus peab olema enam kui eriala ja meie eesmärk peab olema laia silmaringiga haritlaste koolitamine,» rõhutas ta. Oluline on ka residentuur, mille arendamine nõuab rohkem raha. «Residentide kui arstide palk kasvab ka järgmistel aastatel, tähtis on suurendada aastaid muutmata olnud residentuuri korralduse ja õpetamise eest ülikoolile tasutavat summat,» ütles Lember. «Ei saa mööda vaadata ka kliinikumi kui õpetushaigla kulude õiglase katmise vajadusest, siin on vajalik koostöö sotsiaal- ning haridus- ja teadusministeeriumiga.

Ajale jalgu jäänud rahastus

Sotsiaalteaduste valdkonna dekaanina jätkab tööd majandusteadlane Raul Eamets, kes sai 176 häält. Ka Eamets nimetas ühe murena teaduse ebapiisava riigipoolse rahastuse. «Selle lahendamine ei sõltu minust,» nentis ta. Samuti rõhutas Eamets, et ülikooli enda rahastusmudel on ajale jalgu jäänud, see ei soodusta ümberkorraldusi, kuna toetab küll kasvu, aga mitte vähendamist, mille kaudu annaks suurendada näiteks õpetamise efektiivsust. Kui mingile õppekavale peaks tulema vähem üliõpilasi või kui õpetatakse vähem aineid kui eelmisel aastal, kaotab valdkond rahas. Samuti on tema sõnul probleem see, kui on palju väikesi aineid, kus on vähe tudengeid. Selline olukord maksab ülikoolile ebamõistlikult palju.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaaniks valitud geoloog Leho Ainsaare poolt andis oma hääle 321 ja informaatikadoktor Varmo Vene poolt 143 valimiskogu liiget. Leho Ainsaar ütles, et juhtimises suurt muutust ei tule, sest eelmise dekaani Peeter Burkiga on ta suundi põhjalikult koos arutanud.

See, et vooru lõppjärgus hakati reegleid muutma, on ennekuulmatu ja vastuvõetamatu, ütles dekaaniks valitud Leho Ainsaar.

Teadusrahastuse ebastabiilsust nimetas Ainsaar jultunuks. «See, et vooru lõppjärgus hakati reegleid muutma, on ennekuulmatu ja vastuvõetamatu,» täpsustas ta. Valdkonna üks muresid on Ainsaare sõnul see, et kuigi riik tellib informaatikatudengeid, ei tule rahastus piisaval määral järele, ja palju on õppetööd, mida üliõpilased peaksid tegema väikestes rühmades, ent 200 tudengi puhul läheb see kalliks ning kannatab õppekvaliteet.

Samuti on tema sõnul probleem, et kuigi Eestis on loodusteaduste tase maailma tipus, ei saa rahapuuduse tõttu täit potentsiaali ellu viia. Pealegi on füüsika, keemia ja bioloogia õppekavade menukus vähenenud. Oluline on ka genoomikainstituudi sidumine ülejäänud valdkonnaga, sest molekulaarbioloogiaga tegelevad mitmed õppekavad ning vajalik on vältida dubleerimist. Ainsaare sõnul on Tartu ülikooli molekulaarbioloogia teaduslikus mõttes kõrgtasemel, aga kontakt tudengitega võiks olla suurem.