Keskkonnahariduse konverentsil arutatakse, kuidas igaüks saab kaasa aidata loodushoiule

Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart rääkis konverentsi avakõnes, kuidas hea keskkonna hoidmiseks peame kõik ühiselt pingutama.

FOTO: Liisa Puusepp

Keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium korraldavad täna ja homme Tartu ülikooli Narva kolledžis keskkonnahariduse konverentsi «Igaühe loodushoid» – hea keskkonna loomiseks ja hoidmiseks peavad panustama nii üksikisikud kui asutused, sest suurte väljakutsetega saame hakkama vaid ühiselt tegutsedes.

Konverentsi avas keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart, kes kõneles tarbimise vähendamise olulisusest. «Sageli on laste ja noorte keskkonnateadlikkus hea, vahel paremgi kui nende vanematel, ent see ei kajastu meie käitumises. Oluline on omandatud keskkonnateadmisi rakendada ka igapäevaelus. Ka juba pisikesed sammud, nt tarbimise vähendamine ja keskkonnasõbralike toodete eelistamine, aitavad maailma parandada,» lausus Kuppart.

Konverentsil saab kuulata Tiit Marani mõtteid keskkonnakriisist ning Anneli Palo ettekannet metsade kasutamise ja kaitse ajaloost, osaleda praktilistes töötubades ning saada inspireerivaid mõtteid, kuidas pakkuda põnevat ja kvaliteetset keskkonnaharidust. Vestlusringides arutatakse, kuidas nii koolid, ettevõtted, omavalitsused kui ka riigiasutused saavad panustada loodushoidu ning mida teha selleks, et inimesed ei võõranduks loodusest.

Et mitte kaugeneda loomulikust loodusest, korraldab keskkonnaamet õppeprogramme, viies õpetajaid koos õpilastega klassiruumist loodusesse. Samuti koolitakse noori looduskaitsjaid rahvusparkides rahvusvahelise kursuse Junior Ranger ajal. Seda selleks, et lisaks õpikuteadmistele saaks noored ka looduses viibimise ja selle tundmise kogemuse. 

Konverentsi teine päev on pühendatud keskkonnaharidusele – koolide ja keskkonnahariduskeskuste koostööle, õppeprogrammide tulemuslikkusele. Oma kogemustest räägivad koolide esindajad ja Läti kolleegid toovad näiteid enda tegevustest. Lisaks annavad oma töödest ülevaate ka riiklikul õpilaste teadustööde konkursil osalenud õpilased.

«Kutsume kaasa mõtlema, kuidas igaüks meist saab panustada, et ümbritsev looduskeskkond oleks hoitud, kuidas hinnata nii klassiruumis kui keskkonnahariduskeskustes toimuvat õppetegevust, selle võimalusi ja efektiivsust ning tagada mitteformaal- ja formaalhariduse võimalikult tõhus koostöö,» lausus keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Liisa Puusepp.

Möödunud aastal valminud keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava üheks eesmärgiks on luua heatasemelist keskkonnaharidust tagav ja arengut toetav kvaliteedisüsteem. Konverentsil toimuvadki Eesti keskkonnahariduse ühingu eestvedamisel töötoad «Milline on hea keskkonnahariduslik õppeprogramm?». 

Tagasi üles