Hinne kaks või viis on enamikule Eesti kooliõpilastele arusaadav: saad kahe, pole midagi aru saanud ning viis tähendab seevastu, et teema selge. Seda, mida ühele lapsele kahtede laussaamine tegelikult tähendab, me aga ei tea. Kui õpetaja kutsub pidevalt järele vastama ning vanemad pahandavad kodus ja võtavad seniks, kuni hinded jälle korda saavad, ära ka muud hüved, võib tekitada lapses stressi. See omakorda võib viia niikaugele, et õpilane langeb kas nõrgemasse rühma või üldse koolist välja.
Tellijale
Godi Keller: gümnasistidel on praegu need vaimsed probleemid, mis olid kakskümmend aastat tagasi 45-aastastel (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norras ja Austrias probleemsete lastega tegeleva koolitaja, õpetaja ja õppejõu Godi Kelleri arvates on koolis hinnete panemine ühiskonnale ebasoodne, sest kindlad raamid seavad piiri motivatsioonile ja huvidele. Waldorfi pedagoogikaga tihedalt seotud Keller õpetab palju ka tavakoolides ning jagab oma kogemusi teistegi riikide õpilastele ja õpetajatele. Hiljuti käis ta Tartus, kus korraldas tõlgi abil mitu koolitust ning esitles oma raamatu «Südamega koolis» teist trükki.