/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/22/7337313t1h1906.jpg)
Tartu maakohus tagastas eile Tartu endise vallavanema Aivar Soobi kriminaaltoimiku prokuratuurile, kuna Soop loobus prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppest.
Aivar Soop loobus prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu maakohtus arutati avalikul kohtuistungil Soobi süüdistust kokkuleppemenetluses. Soop avaldas kohtuistungil, et ta soovib loobuda varem sõlmitud kokkuleppest ning oli enne istungit ka kohtule vastava kirjaliku taotluse esitanud. Kokkuleppemenetlust ei kohaldata, kui sellega ei nõustu süüdistatav. Kuivõrd Aivar Soop loobus kohtuistungil sõlmitud kokkuleppest, puudub kohtul seaduslik alus asja menetleda kokkuleppemenetluse normide alusel, vahendas kohtu pressiesindaja. Seega tegi Tartu maakohus määruse, millega tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile kriminaalmenetluse jätkamiseks. Määrust ei saa vaidlustada.
Milles oli tagasi lükatud kokkuleppe sisu, ei ole pressiesindaja sõnul võimalik avaldada.
Prokurör Marge Püss selgitas kirjalikus kommentaaris, et prokuratuur süüdistas Aivar Soopi Tartu vallavalitsuse raha ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramises. Süüdistuse järgi tellis Soop aastal 2016 vallavanemana hulga töid, millega korrastati äriühingutele kuuluvaid eraomandis kinnistuid. Arved tasuti vallavanema korraldusel vallavalitsuse eelarvevahenditest, kuigi selleks ei olnud küsitud seaduses nõutavat volikogu luba.
Süüdistatava ettepanekul saatis prokuratuur süüdistuse kohtusse kokkuleppemenetluses. Ehkki karistuskokkulepe on sõlmitud ja selle on allkirjastanud nii süüdistatav kui ka tema kaitsja, on pooltel õigus kohtus kokkuleppest loobuda, lisas Püss. Nii kasutaski Soop seda õigust ning toimik saadetakse tagasi prokuratuuri.
«Sama süüdistus on kokkuleppemenetluses kohtusse saadetud varemgi, ka siis loobus süüdistatav kohtus kokkuleppest,» märkis Püss.
«Riigi reaktsioon kuriteole peab olema kiire ning kokkuleppemenetlus on üks ökonoomsemaid viise kriminaalasja kohtulikuks lahendamiseks,» lisas Püss. «Praegu oleme aga äraspidises olukorras, kus mitme järjestikuse kokkuleppe sõlmimise ja loobumisega on menetlusaeg hoopis pikenenud. Prokuratuuri hinnangul on kuritegu tõendatud, kuid millisel viisil menetlusega jätkata, otsustame siis, kui toimik on tagastatud.»
Süüdistuses heidetakse ette ligi 8000 euro suuruse kahju tekitamist ning selle summa on Soop menetluse ajal vabatahtlikult Tartu vallavalitsusele hüvitanud.
«Kindlasti võtame järgmiste sammude kaalumisel seda arvesse, sest prokuratuuri jaoks on süüdlase karistamise kõrval oluline eesmärk taastada kannatanu jaoks kuriteoeelne olukord, et tekitatud kahju saaks hüvitatud. Selles kriminaalasjas on süüdistatav juba vabatahtlikult tekitatud kahju hüvitanud ning sellega on üks meie eesmärkidest tänaseks täidetud,» selgitas prokurör Püss.
Karistusseadustiku järgi karistatakse võõra vara kolmanda isiku kasuks pööramise eest ametiisiku poolt rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.