/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
Kunstnik Ilmar Kruusamäe kinkis portree professor Peeter Tulvistest Tartu ülikoolile reede õhtul ning valis üleandmisekohaks sündmuse, kus esitleti kaht võimsat raamatut – üks neist keskendus Tartu ülikooli tudengitele ja teine teadlastele.
Kunstnik Kruusamäe andis rektor Tulvistest maalitud portree ära ülikoolile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmar Kruusamäe maalist sai selle sündmuse kolmas teos, mis sobis otsekui järelroaks, kuna Kruusamäegi on olnud Tartu ülikooli tudeng ning ta portreteeritav ülikooli rektor ja teadlane.
Kruusamäe õppis ülikoolis majandust rektor Arnold Koobi ajal, aga Koobiga tal kokkupuude peaaegu puudus. See-eest aastaid hiljem rektor Peeter Tulvistega tuli tal sagedasti suhelda, et ajada ülikooli kunstikabineti asju. Kunstikabinet on olnud Kruusamäe südameteema alates 1993. aastast, mil ta selle etteotsa asus.
Rektor Tulviste portree ei valminud niisiis üldsegi mitte tellimustööna, vaid suurest sümpaatiast ja kunstniku täiesti vabast tahtest. Pealegi on Tartu ülikooli kunstikogus Peeter Tulviste portree juba olemas ning selle on maalinud Jüri Arrak.
Peeter Tulviste teadis ka ise, et Kruusamäe teda maalima on asunud, kuigi ta kunstnikule poseerimas ei käinud ning ka valmisteost enam näha ei saanud. Kruusamäe oli kursis, et Tulviste tervis on kehv ega tahtnud teda poseerimise palvega koormata. Ometi kripeldas kunstnikul hinges soov Tulvistet lõuendile saada ja nii otsustas ta lähtuda ühest fotost, pidades silmas ikka ka päriselu värve ja koloriiti.
/nginx/o/2019/10/18/12667208t1h87dd.jpg)
«Tuli palju pingutada, et tabada Tulviste kaval ja väljendusrikas pilk,» meenutas Kruusamäe. «Portreed saab kunstnik lõpetatuks pidada ikka vaid siis, kui ka inimese pilk on käes. Aga mida rohkem oled inimesega suhelnud, seda parem tulemus saab sündida.»
Maal valmis kevadel. See oli avalikkusele vahepeal juba näha, kuna Ilmar Kruusamäe isikunäitus «Inimesed» rippus neli kuud ülikooli kohviku kaminasaalis ning Peeter Tulviste oli üks neist inimestest seal väljapanekul.
Kui akadeemilistest isikutest veel rääkida, siis Ilmar Kruusamäe on jäädvustanud ka Eesti maaülikooli rektorit Henn Elmetit. Just seepärast söandas ta Tulviste portree ette võtta, et portree Elmetist tuli tal oma meelest hästi välja.
/nginx/o/2019/10/18/12667202t1hba2b.jpg)
Tartu ülikooli rektor Toomas Asser ütles Peeter Tulviste portreele hinnangut andes, et portree on realistlik ning et talle meeldib jäädvustatud hoiak ja eriti käed.
«See kõik on Peetrile väga iseloomulik,» sõnas ta.
Peeter Tulviste oli Tartu ülikooli rektor aastatel 1993–1998.
Ülikooli muuseumi valges saalis täna esitletud raamatud olid aga Janet Laidla ja Toivo Kikkase koostatud «Akadeemiline vabariik. Tartu Ülikooli üliõpilaskond läbi aja» ning kogumik «Tartu Ülikooli sada nägu», mis põhines eelmisel aastal valminud samanimelisel fotonäitusel, mille tarbeks fotograaf Birgit Püve jäädvustas sadat ülikooli teadlast ja õppejõudu.
/nginx/o/2019/10/18/12667201t1hc0d6.jpg)
Raamatutest luges katkendeid näitleja Andres Mähar.
Sündmusel leidis aset teisigi vaimustavaid seiku. Näiteks Tullio Ilometsa poeg Indrek Ilomets kinkis ülikoolile põnevatel asjaoludel tema kätte sattunud kuningas Gustav II Adolfi kuju, mis on olnud sellesama kuju vähendatud koopia, mille rootsi skulptor Otto Strandman omal ajal modelleeris ja mis monumendina seisis Tartu ülikooli peahoone taga aastatel 1928–1950.
/nginx/o/2019/10/18/12667205t1h5279.jpg)
Samuti kinkis Indrek Ilomets ülikoolile ühe Nigul Espe maali sihipäraseks kasutamiseks ja mitte hoidlasse ladustamiseks.
/nginx/o/2019/10/18/12667206t1h5526.jpg)
Sündmusega tähistati taas rahvusülikooli 100. aastapäeva.