Maaülikool tähistas sadat aastat emakeelset põllumajandusharidust

ERMis avati Eesti Maaülikooli näitus «100 aastat emakeelset põllumajanduslikku kõrgharidust». Pildil põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe, kelle sõnul toidab põllumajandusharidus alati. Foto: Kristjan Teedema

Terve sajand on Eestis antud emakeelset kõrgemat põllumajandusharidust. Selle tähistamiseks avas maaülikool ERMis näituse ja pidas samas ka konverentsi, kus arutati, mis selle jooksul põllumajanduses muutunud ning milleks peaks olema valmis tulevikus.

«Sageli inimesed ehk ei hinda seda, et meil on müügil kodumaised köögiviljad, kuivained, leib ja täispiim, kuid see on tohutu väärtus,» selgitas maaülikooli loomakasvatuse dotsent Marko Kass. «Suur osa maailmast joob pulbripiima,» näitlikustas ta.

Et kodumaine kõrgem põllumajandusharidus ja -teadus on maailmatasemel, näitavad nii poeletid kui rahvusvahelised ülikoolide pingeread.

«Põllumajandusharidus on selline, mis igas mõttes toidab,» ütles põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe. «Saja aastaga on siinne põllumajandusharidus ja -teadus jõudnud tasemele, kus me ei pea muule maailmale alt üles vaatama, vaid meil endil on muule maailmale väga palju õpetada,» lisas ta.

Traditsiooniline ja uuenduslik koos

Vooremäe tõi näite, et nüüdisajal on igal Eesti põllumehel ligipääs detailsetele digitaalsetele mullakaartidele, kus on täpselt määratletud iga põllu mullatüübid ja seeläbi ka sobivus erinevate põlluviljade kasvatamiseks. Enamik riike võib sellest vaid unistada. Need teadustöö tulemid jõuavad ettevõtetesse ka läbi mobiilirakenduste ja muude moodsate vahendite. Kuid mitte ükski äpp ei tee ettevõtja jaoks olulisi majandusotsuseid – otsustamiseks on vaja erialast haridust.

«Mu vanemad käisid seal koolis, abikaasaga koos lõpetasime maaülikooli ja nüüd on ka lapsed seal,» rääkis maaülikooli vilistlane ja kuratooriumi esimees Madis Ajaots. «Kogu inimkond tahab kolm korda päevas süüa saada ja meie seda võimaldame, see tegevus ei kao kunagi ära.»

Vastutustundlik põllumajandus

Konverentsil käsitleti ka kliimamuutustest tingitud haiguste ja kahjurite leviku teemat ning arutleti, kuidas kaitsa taimi nii, et ei peaks kasutama kunstlikke mürke. 

Maaülikool avas ERMi fuajees ka näituse, mis annab ülevaate kohalikust põllumajandusharidusest viimase sajandi jooksul.

2019. aastal möödus 200 aastat ajast, mil Liivimaa taluseaduse alusel loodi Eestis esimesed emakeelsed kihelkonnakoolid. Möödus veel 100 aastat ning emakeelse ülikooli avamisega 1919. aastal said eestlased asuda Tartus eesti keeles ülikooliharidust omandama.

Arvestades põllumajanduse valdkonna olulisust, oli üsna loomulik, et ühe teaduskonnana avati emakeelse ülikooli juures ka põllumajandusteaduskond. Sajandi jooksul omakeelse põllumajandusliku kõrghariduse ja sellega kaasneva teadustegevuse arendamine on Eesti tänase põllumajanduse efektiivsuse ja maakultuuri üks alustalasid.

Näitus jääb ERMi novembrini.