Iga päev surmaga silmitsi seisev teadlane: kui lasta emotsioonidel maad võtta, ei saaks seda tööd teha

Kui Martin Malve pole parajasti kusagil luustikke välja kaevamas, mööduvad tema päevad suuremalt jaolt ülikoooli Jakobi tänava õppehoone keldris asuvas hoidlas, kuhu leitud luud toimetatakse põhjalikuks uurimiseks. Foto: Sille Annuk

Tartu ülikooli luu-uurija Martin Malve (35) suve alguse päevakava nägi ette viit tundi magamist, misjärel tuli autole hääled sisse panna ja kas Rakverre või Tallinna sõita. Enamasti pidi ta ka samal päeval nende linnade vahet pendeldama, sest samal ajal käisid päästekaevamised Rakveres ja Ida-Tallinna keskhaigla juures. Ometi ütleb Malve, et võrreldes 2017. ja 2018. aastaga oli tänavune suvi hoopis rahulikum. «Siis oli kaos,» iseloomustas teadlane, keda muinsuskaitseamet tunnustas hiljuti hea uurija aunimetusega.

Martin Malve on üks esimesi, kelle telefon heliseb, kui mõne ehitusobjekti kaevetööde käigus haukab kopp koos pinnasega välja ka portsu inimluid või kui on teada, et tööde alla jääb mõni kunagine kalmistu. Siis pole Malvel muud kui vajalikud riistad autosse, mõni kolleeg kaasa ning sõidetakse leiukohta, asugu see mistahes Eestimaa paigas.

Kaksteist tundi tööl