Professor Margit Sutropi meeleolu tõstvast päevikust sündis fotonäitus

Tartu ülikooli praktilise filosoofia professori Margit Sutropi esimene fotonäitus «Peegel peeglis» meelitas teisipäeva õhtul Philosophicum’i kokku väga palju inimesi. Näituse pildid on pärit ta nutitelefonist, millega ta on viibinud Brüsselis, Haapsalus, Käärikul, Peipsi ääres, Nõmmel, Tallinnas, Tartus, Pangodis, Saaremaal, Vastse-Kuuste rabas ja Veronas.

SElle väljapaneku saamiselugu kirjeldades tunnistas Margit Sutrop, et humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaanina on tal olnud üheks kõige inspireerivamaks ülesandeks korraldada vabade kunstide professori kutsumist ülikooli.

Ja näituse nimifoto «Spiegel im Spiegel» on inspireeritud just vabade kunstide professori Arvo Pärdi muusikapalast, millele Sutrop otsis pildilist vastet Eestimaa loodusest.

Muuhulgas meenutas ta ka, et Arvo Pärdi veenmiseks vabade kunstide professori kohale tulema, sõitis ta talle isiklikult külla, aga jaatava vastuse saamiseni läks aega kaheksa tundi. Alles saksa kultuurist ja filosoofist Martin Heideggerist vesteldes sulanud Arvo Pärdi süda lõpuks.

Dekaani amet on professor Sutropile toonud aga ka muret ja meeleseisundeid, mille puhul on keegi sõpradest talle öelnud, et inimene peab oma hinge eest hoolt kandma.

Sutrop kirjeldas, kuidas ta siis võttis üheks ülesandeks teha iga päev üks pilt, ning teiseks ülesandeks - leida sellele pildile allkiri, mis kõlaks positiivselt.

Pildistas üht, nägi teist

Nii märkas ta, et kui oli arvanud, et on pildistanud kurbust ja häda, siis pildilt vaatas vastu hoopis midagi muud, sageli ka rõõm ja helgus.

Nii tekkis Margit Sutropile isiklik fotopäevik, kust väga tihedat sõela kasutades on välja valitud näitusepildid. Loomulikult ei läinud kõik libedasti, sest piltide tegija vajas suurel hulgal julgustust ja toetust. Usku, et need pildid tõepoolest midagi väärt on ega häbista kuidagi ülikooli õppehoone seinu.

Mõte teha Jakobi 2 asuv Philosophicumi trepifuajeest kunstigalerii sündis samuti häda sunnil, kuna rahva poolt sissetallatud traditsioonilistesse kunstigaleriidesse koha saamiseks on järjekord alati pikk.

Aga kui Margit Sutrop tundis, et on näitusega väljatulemiseks lõpuks ometi küps, siis vajas ta näitusekohta mitte kahe aasta pärast, vaid kohe ja praegu. Seepärast leiti mõte maast ehk kunstisaal sündis sellesama õppehoone trepifuajees, kus Sutrop ja ta  kolleegid ja üliõpilased iga päev liiguvad.

Piltide graafilise disaini ja näituse kujunduse tegi raamatukujundaja ja fotograaf Peeter Paasmäe. Väljavalimisel ning näituse ettevalmistamisel aitasid fotograaf Peeter Laurits, kunstnik Kärt Summatavet, kirjanik Tiia Kõnnussaar, kirjandusteadlane Tiina Kirss, kolleegid Triin Paaver, Eva-Kaia Vabamäe, Klaarika Marton, Õnne Allaje ja paljud töökaaslased, sõbrad ning pereliikmed.

Näituse avamisel analüüsis seintel näha olevat fotosid Tartu ülikooli praegune vabade kunstide professor Kärt Summatavet, kes on kunstidoktor, ehtekunstnik ja graafik.

Mikrofoni juures Kärt Summatavet.

FOTO: Margus Ansu

Kärt Summatavet ei olnud kiidusõnadega kitsi, ütles et näituse autor on suutnud üllatada isegi teda. Summatavet pidas silmas piltidele tabatud erinevaid liikumisi, varje, detaile ja kujundeid, mis on ebatavalised, aga ka allkirjades peituvat teravmeelsust ja sügavmõttelisust.

Dekaani kohustusetest vabaks

Margit Sutrop rääkis avameelselt sellestki, et ootab kõige paremate tunnetega aega, mil vabaneb dekaani kohustustest, et hakata tegelema kõigega, millest hing on vahepeal puudust tundnud.

2000. aastal Saksamaalt Eestisse naasmise järel on tal senini kodus lahti pakkimata kaste, mille sisu on nüüd eriti põnev harutada ja laiali laotada.

Margit Sutrop on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse eriala diplomitööga «Martin Heideggeri kunstikäsitus». Ta on kaitsnud magistrikraadi filosoofias Tartu Ülikoolis teemal «Fenomenoloogiline kirjandusvaatlus. Kadunud teost otsimas» ja doktorikraadi Konstanzi Ülikoolis teemal «Fiktsioon ja kujutlus. Kirjanduse antropoloogiline funktsioon».

Teadustöö kõrval on ta kirjutanud kirjandus- ja teatrikriitikat; täiendanud end Inglismaal, Norras, Saksamaal ja USAs. 1996–2000 õpetas ta Konstanzi Ülikoolis filosoofiat ja uuris Adam Smithi moraalitunnete teooriat.

Olles 2000. aastal valitud Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professoriks, naasis ta Eestisse. Sellest ajast alates on tema suur töö olnud  Tartu Ülikooli eetikakeskuse asutamine ja arendamine rahvusvaheliselt tunnustatud keskuseks. Alates 2013. aastast on ta olnud Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan.

Lõpuks ütles Margit Sutrop, et ta väga loodab, et see näitus julgustab ka teisi valdkonna töötajaid Jakobi 2 trepigaleriis oma loomingut näitama, kuna kunst ergutab vaimsust ja arendab igaühe loovust.

Tagasi üles