Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor Margit Sutrop avab teisipäeval oma esimese fotonäituse «Peegel peeglis», mille inspiratsioon pärineb Arvo Pärdi muusikast. Sutropi tehtud fotod hakkavad kaunistama Philosophicumi trepigaleriid ning koridore.
Professor Margit Sutrop avab oma esimese fotonäituse
«Peegel peeglis» pildid on tehtud aastatel 2017–2019 Brüsselis, Haapsalus, Käärikul, Peipsi ääres Nina külas, Nõmmel, Saaremaal, Tallinnas, Tartus, Pangodis, Vastse-Kuuste rabas ja Veronas. «Minu eesmärk polnud mitte jäädvustada kauneid maastikke või põnevaid objekte, vaid näha tavalises erilist ning peegeldada meeleseisundeid,» selgitas Sutrop. Ta loodab, et see näitus julgustab ka teisi valdkonna töötajaid Jakobi 2 trepigaleriis oma loomingut näitama.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaanina on Sutropi sõnul kõige inspireerivamaks ülesandeks olnud korraldada vabade kunstide professori kutsumist ülikooli. Vabade kunstide professuur on loodud eesmärgiga arendada ülikoolipere loovust ja sidet kultuurimaailmaga. Näituse nimifoto – «Spiegel im Spiegel» – on inspireeritud vabade kunstide professori Arvo Pärdi muusikapalast, millele Sutrop otsis pildilist vastet Eestimaa looduses: «Kõrvus on kumisenud Arvo Pärdi mõte, mida ta vabade kunstide professorina tudengitele oma noodivihiku servalt ette luges: «Peaaegu mitte midagi ei muutu paremaks sinu loomingus, kui sa ise puhtamaks ei muutu.» Minu pildid on andnud mulle tuge. Loodan, et nad inspireerivad ka vaatajat.» Näituse nimifoto on professor Sutrop lubanud kinkida Arvo Pärdi keskusele.
Piltide graafilise disaini ja näituse kujunduse tegi raamatukujundaja ja fotograaf Peeter Paasmäe. Piltide väljavalimisel ning näituse ettevalmistamisel aitasid fotograaf Peeter Laurits, kunstnik Kärt Summatavet, kirjanik Tiia Kõnnussaar, kirjandusteadlane Tiina Kirss, kolleegid Triin Paaver, Eva-Kaia Vabamäe, Klaarika Marton, Õnne Allaje ja paljud töökaaslased, sõbrad ning pereliikmed.
Näitus on üleval kuni 15. veebruarini 2020.
Margit Sutrop (sünd. 1963) on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu riikliku ülikooli ajakirjanduse eriala diplomitööga «Martin Heideggeri kunstikäsitus». Ta on kaitsnud magistrikraadi filosoofias Tartu Ülikoolis teemal «Fenomenoloogiline kirjandusvaatlus. Kadunud teost otsimas» ja doktorikraadi Konstanzi Ülikoolis teemal «Fiktsioon ja kujutlus. Kirjanduse antropoloogiline funktsioon», mis on avaldatud ka raamatuna (Mentis, 2000).
Teadustöö kõrval on ta kirjutanud kirjandus- ja teatrikriitikat; täiendanud end Inglismaal, Norras, Saksamaal ja USAs. 1996–2000 õpetas ta Konstanzi Ülikoolis filosoofiat ja uuris Adam Smithi moraalitunnete teooriat. Olles 2000. aastal valitud Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professoriks, naasis ta Eestisse. Sellest ajast alates on tema suur töö olnud Tartu Ülikooli eetikakeskuse asutamine ja arendamine rahvusvaheliselt tunnustatud keskuseks. Alates 2013. aastast on ta olnud Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan.