/nginx/o/2019/10/10/12641095t1h83a9.jpg)
Facebooki grupis «Lõpp leheföönitamisele» kurdab häiritud linlane murelikult, et lehepuhurite varahommikune lärm on sügisene meelehärm. Ei pea olema Erkki-Sven Tüür, mõistmaks, miks paljudele inimestele on lehepuhurite müra ebameeldiv sügisekuulutaja.
«Reostamine ei ole koristamine,» ütles Kaspar Kruup, kes on üks lehepuhuritevastase grupi eestvedajaid. Grupiga on liitunud üle 500 inimese. «Linna heakorraeeskiri ei tohiks lubada seda, et koristamise sildi all toimub linnaruumi reostamine. Lehed ei ole reostus, hoopis heitgaasid, tolm ja müra on seda,» jätkas ta. Rehade kui täiesti toimivate koristusvahendite uuesti au sisse toomiseks plaanib Kaspar Kruup Toomemäel ühisriisumist «REHAbiliteerime Tartu».
Kruupi häirib lehepuhurite kasutamisel tekkiv müra, samuti kahjulike heitgaaside ning tolmu teke, aga ka puhuritega töö alustamine varahommikul.
/nginx/o/2019/10/10/12641106t1h762f.jpg)
Puhurite kakofoonia
«Tartu linna elanikele oleks kui kehtestatud unemaks,» kurtis ta. «Need, kes töötavad öösiti või ei pea ärkama hommikul vara, ei saa sügiseti vähemalt Tiigi tänava kandis ennast välja magada,» ütles Kruup.
«Mulle meeldib, kui kell seitse hommikul vastasmaja juures masin käima tõmmatakse ja puhutakse kolm tundi lehti sama koha peal. Nii põhjalikku tööd peab austama,» ütles Tähe tänaval elav Paul Lepasson. «Veel peab kiitma harvem esinevat lehepuhuri ja trimmeri ansamblit,» rääkis ta.
Facebooki grupis hakkab silma, et peetakse raiskamiseks, kui puhuritega aetakse taga üksikuid lehti. Mitmel korral on küsitud, miks ei võiks kasutada hoopis reha, mis oleks keskkonnasäästlikum. Nii heitgaasid kui ka müra on tervisele kahjulikud.
Lehed ei ole reostus, hoopis heitgaasid, tolm ja müra on seda, ütles Kaspar Kruup.
USAs asuv haiguste kontrolli ja tõrje keskus (Centers for Disease Control and Prevention) on 2017. aasta aruandes nimetanud lehepuhureid mürareostajateks, mis võivad tekitada üldisi kuulmiskahjustusi. Uuringu järgi on 15 meetri kauguselt keskmise lehepuhuri helitase 65 detsibelli, paljudel uuematel aga 70 detsibelli, puhuri kasutajale kuni 105 detsibelli. Sageli kasutatakse mitut lehepuhurit koos, seega on üldine müratase kõrgem.
Tervis kannatab
Tartu linna haljastus- ja puhastusteenistuse osakonna juhataja Eda Põldma sõnul kasutatakse lehepuhureid peamiselt sügisel sõelmekattega teedel, kus imurite või harjadega hooldamine on teekatendi säilimise huvides välistatud. Muul ajal kasutatakse neid võimalikult vähe, siis kui prahti teisiti kätte ei saa, näiteks pinkide alt. Rehasid linn küll kasutab, ent peamine probleem on leida töötajaid suuremahulisteks käsitsitöödeks ning tööaega optimeerida.
Põldma ütles, et müra tekitavaid töid ei ole lubatud alustada enne kella seitset hommikul ning heakorratöid tegevate firmadega on lepinguga paika pandud, et puhuritega ei tohi tekitada ülemäärast tolmu. Tema sõnul kavandab linn uues hooldushankes lehepuhurite kasutamist vähendada.
/nginx/o/2019/10/10/12641096t1h9448.jpg)
Eesti maaülikooli keskkonnafilosoofia ja -eetika lektori Mihkel Kunnuse kommentaar
Lehepuhuril on palju miinuseid ja vähe plusse. Puhur on mõnevõrra tõhusam kui reha, eriti keerulisemates kohtades, aga muidu on ainult miinused: suur mürareostus ja kahjustav toime töötajale (vibratsioon, müra, ving, tolm). Need on suured miinused. See, et puhur töötab fossiilkütustel, on tervist kahjustav ning kümmekond korda suurema energiakuluga kui rehaga riisuja tervislik tegevus. Takkapihta on see elurikkust kahjustav, mis on sümboolne mõõde. Lehti võiks koristada ainult seal, kus hädapärast vaja, näiteks teedelt, muidu võiks jätta kõdunema. Otse keelustama ei kutsu, aga lehepuhur on üks väheseid ludiitlust (masinalõhkumist – toim) õigustavaid masinaid.
/nginx/o/2019/07/03/12321420t1ha2a5.jpg)