Kui Vahur Laiapea (59) 2017. aasta kevadel Afganistani dokumentaalfilmi tegema sõitis, teadis ta, et hakkab filmima kaht endist nõukogude ajateenijat, kes aastate eest Afganistani sõjas mudžahiidide kätte vangi langesid, tänu usuvahetusele siiski ellu jäid, poolt vahetasid ja hiljem Talibani eest sõdima hakkasid. Seda, et reis kujuneb talle endale õudusunenäoks, ei osanud režissöör muidugi aimata.
Tellijale
Afganistanis surmaga silmitsi seisnud filmimees: mul on selle riigiga eriline side
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.