Päevatoimetaja:
Richard Särk

Arstiteaduskonna aastapäevakonverentsil arutletakse, kas personaalmeditsiin ja personaalne meditsiin tähendavad üht

Copy
Tallinna ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu peab konverentsil loengu «Rahvameditsiin: ajatu ja ajalik». Pildil rahvameditsiinis kasutavad kaanid.
Tallinna ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu peab konverentsil loengu «Rahvameditsiin: ajatu ja ajalik». Pildil rahvameditsiinis kasutavad kaanid. Foto: Meelis Meilbaum

Personaalse meditsiini käsitluse kõrval räägitakse ühiskonnas aina enam personaalmeditsiini mõistest. Mis on nende erinevused, kuidas on personaalne meditsiin ajas muutunud ja milliseid võimalusi haiguste diagnoosimisel ja ravis on avanud personaalmeditsiini areng, arutletakse 11. oktoobril Tartu ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teemakonverentsil «100 aastat personaalset meditsiini».

Meditsiin hõlmab endas otsest suhtlust arsti ja patsiendi vahel. Diagnoosi ja ravi määramiseks peab igale patsiendile lähenema individuaalselt, sest patsiendid ei ole oma tervisemures kunagi sarnased. Sellest tulenevalt on meditsiin alati personaalne. Juba aegadest, mil peamine oli rahvameditsiin, oli abivajajale personaalne lähenemine ravimise nurgakiviks.

Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember kirjeldas, et teaduse ja tehnoloogia arenguga on personaalse meditsiini kõrvale tõusnud mõistena personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin, mis lähtub inimese bioloogilisest eripärast, olgu selleks eripäraks siis genoom või metaboloom.

«Geeniandmete kasutamine haiguste diagnostikas või raviotsuste tegemisel on uus ja kiiresti arenev valdkond. Oleme selle valdkonna arengu alguses, nii et teadlastel on siin ees väga suur tööpõld,» ütles Lember. Ta lisas, et personaalmeditsiin ei vastandu personaalse meditsiiniga, vaid on täiendav tööriist arstidel sobivates situatsioonides kasutamiseks.

Lemberi sõnul on Eesti maailmas heal positsioonil mitte ainult geeniandmete kogumisel, vaid ka selles, et uurida seoseid ja võimalusi nende andmete praktikas kasutamiseks, sellega kaasnevaid eetilisi aspekte ning seda, kas tehtavad kulutused on ühiskonnale vastuvõetavad ja efektiivsed.

«Personaalse lähenemise aluseks on aga abivajajale individuaalne lähenemine arsti ja ravimeeskonna poolt kõiki tänapäevaseid meetodeid kasutades,» rõhutas Lember.

Arstiteaduskonna aastapäev on pühendatud rahvusülikooli 100. sünnipäevale. Koos eestikeelse ülikooli 100. aastapäevaga tähistatakse ka sajandipikkust eestikeelse meditsiinihariduse andmist.

Tagasi üles