Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/07/03/12321420t1ha2a5.jpg)
/nginx/o/2019/10/09/12638252t1h2304.jpg)
Eile tehti üle Eesti raudteel liiklemise ohutusreidi, kus kontrolliti, kuidas jalakäijad ja ratturid üle raudtee lähevad. Selgus, et paljud liiklejad ei pane tähele silte, mis keelavad raudteed ületada, kõrvaklapid peas, jalgrattaga sõites ning telefoni kasutades.
«Keskeltläbi kolmest ratturist kaks ei täida nõudeid ega tule ratta seljast maha, ja seda veel praegu, mil siin oleme meie ja politseinikud,» rääkis Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper Tartus Näituse tänava raudteeülekäigukoha juures. Veel on keelatud ülekäigul kasutada tähelepanu hajutavaid kõrvaklappe või telefoni.
Ma ei taha seaduse vastu olla, aga ei saa loogikast ka aru, sest rattaga sõidab ju kiiremini üle, ütles Siim Holtsmann.
«Inimesed tulevad, pilk mobiiltelefonis, päikeseprillid ja klapid peas, kapuuts üle kõige tõmmatud ja kui veel jalgrattaga ka, läheb fookus tõkete läbimisele. Meie reisirongid on kiired ja vaiksed ning seega on kokkupõrke tõenäosus suur,» selgitas Kupper ohtusid.
Punase tulega rööbastele
Turvajuhi sõnul oli reidi käigus tema silmale kõige ohtlikum näide, kui kihutati ratta või mopeediga käed lahti punase tule alt üle raudtee.
Mathias Are, kes raudtee ületamiseks ratta seljast maha ei tulnud, ütles, et ületab Näituse tänaval raudteed iga päev. Ta näeb sageli, kuidas ratturid eiravad allalastud tõkkepuid ja sõidavad üle rööbaste punase tulega. Are enda sõnul seda ei tee, kuid kipub ratta seljas ületama raudteed enamasti siis, kui hommikuti on kooli kiire.
Jalgratta alles raudtee rööbaste juures käe kõrvale võtnud Anneli Kuus ütles, et üldiselt tuleb ta varem ratta seljast maha. «Märkasin ka ise kohe, et tegin valesti,» lisas ta.
Tähelepanu ... ah?
«See, kui rongi ei märgata, pole jalgratta, telefoni või kõrvaklappide, vaid tähelepanematuse süü,» ütles nende kõigiga raudteed ületanud Siim Holtsmann. «Ma ei taha seaduse vastu olla, aga ei saa ka loogikast aru, sest rattaga sõidab ju kiiremini üle,» lisas ta.
Eesti Raudtee ohutusjuhi Tarvi Viisalu sõnul on suurem osa surmaga lõppenud rongiõnnetustest juhtunud kohtades, kus raudteed ületada ei tohi, või on alahinnatud läheneva rongi kiirust.
Eesti Raudtee turvajuht Kupper paneb autojuhtidele südamele, et ülekäigukohale lähenedes tuleb kiirust maha võtta ning vasakule-paremale vaadata ka siis, kui tõkkepuu on üleval ja punast tuld pole. «Kahjuks kipuvad autojuhid edasi kiirustama ka siis, kui foor on punaseks läinud,» lisas ta.
Kolmest ratturist kaks ei täida ülesõidukohtadel nõudeid, ütles Marius Kupper.
Ohutusaktsiooniga sooviti inimestele meelde tuletada, et tulemas on pime ja libe aeg, mis muudab liikluse ohtlikumaks. Raudtee ületamine õhtusnõudeid eirates võib kaasa tuua trahvi, mis on kuni 50 trahviühikut ehk 200 eurot.
Üle-eestilise ohutusreidi korraldasid politsei, Eesti Raudtee, tarbijakaitse, tehnilise järelevalve amet ning turvafirma USS Security.