Konverents otsib religiooni ja seksuaalsuse ühisosa

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Reuters/ScanPix

Tartu ülikooli aulas asutakse homme otsima vastust intrigeerivale küsimusele: mil moel suhestuvad omavahel religioon ja seksuaalsus või kas nad üldse peavadki suhestuma? TÜ usuteaduskonna ja Eesti seksuaaltervise liidu korraldatava konverentsiga «Seksuaalsus ja religioon – ühisosa otsides» tähistatakse ühtlasi seksuaaltervise liidu 25. aastapäeva.

Tartu ülikooli usuteaduse lektor Roland Karo, kes on juba mitu aastat lugenud ülikoolis religiooni ja seksuaalsuse kursusi, tõdes, et seda teemat käsitlevaid konverentse polegi Eestis varem toimunud.

«Diskussioonid on käinud küll Akadeemias, kuid need pole jõudnud oma siht­rühmani. Väga tahaks, et ka kirik avaneks selles asjas rohkem,» rääkis Karo. «Religiooni ja seksuaalsusega seotud küsimused on Eesti ühiskonnas läbi vaidlemata ja tahaks väga loota, et konverents aitab avada neis küsimustes laiapõhjalise debati.»

Kui tänapäeva teoloogias käsitletakse teemat jõuliselt ning on olemas lausa eraldi valdkond seksuaalteoloogia, siis kristluses on juba alates teise-kolmanda sajandi kirikuisadest olnud seksuaalsus probleemiks, nentis Karo.

«Ka keskmise inimese arvamus kristlasest on sageli selline, et ta on ülipüüdlik tegelane, kes hoidub naudingutest ja seksib vaid siis, kui tahab lapsi saada, ning sellest jumala eest rõõmu tundmata,» kirjeldas teoloog.

Ta ise peab ettekande pealkirjaga «Peenistest paradiisis», milles osutab, et kui kristlus tahab tänapäeva maailmas usutavalt mõjuda, on sel viimane aeg puberteedist välja kasvada ja õppida inimlikku seksuaalsust jumaliku ilmutuse ühe asupaigana nägema.

«Kõlbeline elu ei välista absoluutselt seksuaalsust, mis on üks inimeseks olemise nurgakive. Juba vana testamendi loomislugudes ütleb Jumal inimest luues, et paljunege. Kristlikus traditsioonis on inimkehasse suhtutud aga suure umbusuga, kuid piiblist seda niisuguses vormis ei leia. Nii et ühelt poolt peaks kirik peeglisse vaatama, teisalt aga pöörduma tagasi juurte juurde ja uurima, mida pühakiri ise ütleb,» arutles Karo.

Eesti seksuaaltervise liidu asepresident, eesti naiste seksuaalkäitumist uurinud naistearst Kai Haldre märkis, et ka nemad sooviksid, et konverents aitaks avada argumenteeritud debatti. Paljude ettekandjatega on ka varem väga inspireerivaid mõttevahetusi peetud. 

«Oleme Eestis näinud vastandamist, kuni selle ekstreemsuseni välja, et kõik naistearstid on mõrtsukad. Eks see paneb ikka kulmu kergitama, et kuhu me siis jõudnud oleme ja võib-olla on ka mingid asjad lahti rääkimata jäänud,» nentis Haldre.

Ta lisas, et nii mõneski seksuaalsust puudutavas küsimuses kiputakse seisukohti avaldama levinud müütide alusel: öeldakse lihtsalt, et ilmselt nii on. Probleem tekib, kui paljusid inimesi puudutavad ühiskonnareeglid, näiteks seadusadja tasandil, nende müütide alusel kehtestatakse ega süüvita ühe või teise nähtuse olemusse.

«Aga kui teadus kõrvale panna, siis saame analüüsida, kas levinud müütidel on ka praegusel ajal tõepõhja ning tajuda, et jätkuvalt on nähtusi, mida pole isegi uuritud. Konverentsi eesmärgiks on vastastikkust mõistmist suurendada,» ütles Haldre.

Tagasi üles