Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Asjatundmatu hankekorraldus paneb IT-ettevõtteid sahkerdama (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Infotehnoloogiliste avalike hangete detailid võivad mõnikord endast kujutada vaat et samavõrd keerulist detailirägastikku, kui vaatab vastu tänapäevase arvuti sisemusest. Skeemitamine on nii mõnegi asjaosalise hinnangul sellise maailma pärisosa.
Infotehnoloogiliste avalike hangete detailid võivad mõnikord endast kujutada vaat et samavõrd keerulist detailirägastikku, kui vaatab vastu tänapäevase arvuti sisemusest. Skeemitamine on nii mõnegi asjaosalise hinnangul sellise maailma pärisosa. Foto: Toomas Huik

Tarkvarateenuste riigihangete dokumente koostavad ametnikud ei mõista alati teenuste sisu ja võivad hanketingimused seada sel moel, et hanke võitmiseks on olulisemad pakkuja lihtsalt mõõdetavad näitajad, mitte tegelikud võimed.

See annab IT-ettevõtetele võimaluse või isegi sunnib neid hanketingimustele vastamiseks arvudega skeemitama.

Mustvalge pole mustvalge

Tartus tegutseva masinõppe ja andmeteaduse kompetentsikeskuse OÜ Stacc tegevjuhi Kalev Koppeli sõnul soovivad alustavad ettevõtted sageli näidata, et nad on hangetel osalenud. Samuti on IT-firmade puhul sage praktika osaleda hangetel ühispakkujana. Näiteks esitatakse ühiselt töötajate CVd, et oleks ette näidata rohkem pädevust. Koppeli sõnul polegi selles midagi halba, kuna alles töö käigus loksuvad asjad paika ning algajatel ongi vaja kuskilt pihta hakata.

«Kui tehtud töid mõõdetakse ainult arvudes, saab neid lahti kirjutada suurema hulgana, sest iga töö on võimalik teha väga mitmeks tükiks. See aga ei anna infot, milleks ettevõte sisuliselt võimeline on,» ütles Koppel.

Ühe riigihangete kitsaskohana toob Koppel välja, et mõnikord jääb mulje, nagu oleks hange algusest peale koostatud nii, et selle saaks võita mingi kindel ettevõte. Samas on kasum riigihangete puhul pigem väike ning hangete vaidlustamine ei tasu ära ei rahaliselt ega ajaliselt.

Maksumaksjale lähevad hanked palju kallimaks maksma kui eraettevõtjatele, ütles anonüümne tarkvaraettevõtte esindaja.

«Alati kehtib info puhul asümmeetria ja polegi võimalik näppu peale panna, kas hange on korraldatud vaba konkurentsi silmas pidades, sest mõningate teenuste pakkujaid ongi väga vähe,» lausus Koppel. «On ettevõtteid, kelle taktika ongi agressiivne, nad lähevad vaidlustamise teed ja saavad nii hanke lõpuks omale.»

Kutse luiskamisele

Majandustarkvara pakkuva OÜ Astro Baltics turundusjuhi Priit Pindi sõnul on skeemitamine hangete võitmiseks teoreetiliselt võimalik, kuid tal endal puudub selles kogemus.

Tema sõnul torkab hangete puhul silma, et neid koostavad ametnikud peavad n-ö kõigest kõike teadma, tänavakividest infotahvliteni, ning see viib nad olukorda, et hanke tingimustega võrreldakse konkureerivate ettevõtete puhul lihtsalt mõõdetavaid tegureid, näiteks käivet, mis aga ei pruugi näidata ettevõtte tegelikku suutlikkust.

Mida totakam hange valida, seda halvema teenuse saab, ütles Rein Lindmäe.

Ühe tarkvaraettevõtte anonüümseks jääda soovinud, kuid Tartu Postimehele teada olev esindaja kinnitas lihtsate asjade mõõtmise lõksu. «Hanked on kutsed luiskamisvõistlusele,» ütles ta. «Õnnetule ametnikule visatakse ette, et ta peab kindlaks kuupäevaks hanke koostama, ta võib-olla ei jagagi asjast midagi ja siis panebki sinna mustvalgelt mõõdetavad tegurid, näiteks käibe või töötajate ja referentside arvu.»

See võib kaasa tuua olukorra, et tarkvarafirmad esitavad hankesse väikese tunnitasu, kuid hiljem esitatakse tööle kulunud tunde mitmekordselt ning pole võimalik tõestada, kui palju millegi peale tegelikult kulus. «Ja sellepärast lähevad hanked maksumaksjale palju kallimaks maksma kui eraettevõtjatele,» jätkas ta.

Anonüümse tarkvaraettevõtte esindaja sõnul oleks üks lahendus see, et hankest osavõtjad sooritaksid katseülesande, mille põhjal on võimalik hinnata ettevõtte tegelikke võimeid.

Tartu linnavalitsuse infotehnoloogia teenistuse juhataja Rein Lindmäe sõnul on selles omajagu tõde, et ametnikud sageli ei tea tarkvarahangete sisust piisavalt, oskamaks seda hinnata teisiti kui arvude järgi. Ametnike oskused siiski arenevad. «Mina rõhutan alati, et teenusest tuleb aru saada,» lisas ta.

Lindmäe sõnul paistavad sellised hanked, kus pakutakse ebarealistlikult odavat tunnihinda, kohe silma. «Kui tunnihind on liiga madal, on see mõnikord peidetud hooldusesse või esitatakse kulunud tunde pärast rohkem,» ütles ta. «Mida totakam hange valida, seda halvema teenuse saab.»

Märksõnad

Tagasi üles