Kai Klandorf: kuidas kaasata vabatahtlikke?

Kai Klandorf

FOTO: Erakogu

Eesti suurimad ja tuntuimad ühiskondlikud algatused tuginevad kõik suuresti vabatahtlike panusele. Mõelge hetkeks, milline oleks ilma vabatahtlike toeta näiteks arvamusfestival? Millised oleksid «Teeme ära!» talgud, kui keegi vabatahtlikult koristama ei tuleks, mis oleks selle mõju? Kui palju maksaks Draama festivali osavõtt, kui vabatahtlikud ei aitaks organiseerida? Kui kaua jaksaksid rahvasportlased Tartu maratonil suusatada, kui pausidel ei pakuks vabatahtlikud kosutust?

Eestis on vabatahtlikuks olemine üsnagi levinud. Kevadel avaldatud vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu tulemused näitavad, et viimase viie aastaga on vabatahtlike osakaal Eestis kasvanud 31 protsendilt 49 protsendile. Selle üle võib uhkustki tunda. Vabatahtlike osakaalu näitaja poolest oleme jõudnud Euroopa keskmisele tasemele.

Millest eestlane hoolib? Aeg on ressurss ja seda on alati piiratud kogus. Millele on Eesti head kodanikud valmis oma aega panustama? Tegevusvaldkondadena on eestlased enim valmis panustama kohaliku elu edendamisse. Vastajatest esitas kohaliku eluolu parendamise eesmärgi lausa 42 protsenti. Võrdluseks: keskkonnakaitse (34 protsenti), haridus ja teadus (23 protsenti) ning sport (21 protsenti).

Me oleme aru saanud, et kui panustame oma aega kogukonda, siis saame ka elutingimusi ja olusid paremaks kujundada.

Samas näitab uuring, et aktiivselt kasvab ühe korra vabatahtlikuna panustavate osakaal. Organisatsioonid tunnevad aga puudust just püsivabatahtlikest, kes ühenduse tegevuses pikemalt kaasa mõtleks ja aitaks ka planeerida.

Kui kaua jaksaksid rahvasportlased Tartu maratonil suusatada, kui pausidel ei pakuks vabatahtlikud kosutust?

Vabatahtlike kaasamine pole aga raketiteadus. Selleks et ta tahaks ühendusse tagasi tulla ja panustada, peab ühendus vabatahtlike kaasamise hästi läbi mõtlema.

Seetõttu ongi hea, et Eesti külaliikumine Kodukant ja vabaühenduste liit aitab ühendusi selles. Kutsume just neil päevil Tartumaa vabaühendusi ja teisi organisatsioone osalema vabatahtlike kaasamise ABC-koolitusel, kus fookuses Eestisse hiljuti elama asunud, teise kultuuritaustaga inimeste kaasamine.

Vabatahtlike kaasamise oskus aitab ühendustel oma planeeritavate algatuste mõju suurendada. Kui ettevalmistuses ja planeerimises järeleandmisi teha, on tulemuseks rahulolematud vabatahtlikud, väike mõju algatusel ja läbipõlenud vabakonna sädeinimesed.

Tartut ootab ees tähtis aasta 2024, mil kanname kultuuripealinna tiitlit. Kohalikel vabaühendustel on juba nüüd suurepärane võimalus mõelda, kuidas oma tegevusega kogukonda toetada ja enam vabatahtlikke kaasates ka muuta Tartu just selliseks kogukonnaks ja kultuuripealinnaks, kus meil endil on hea olla ja mida oleme uhkusega valmis teistega jagama.

Vaata rohkem www.vabatahtlikud.ee

Tagasi üles