Fotod: lummav valgusfestival tõi sajad inimesed Veskijärve äärde

Kell 18.37, mil päike loojus, oli väljas kolm kraadi sooja. Ent jahedast sügisõhtust ei lasknud Nõkku kogunenud valgusfestivali huvilised end häirida ning nautisid valgusmängu. Punased, rohelised, lillad ja sinised valgustid värvisid Nõo rahvamaja taguse pargi kirjuks. Maagilisust andsid kümnetest küünaldest moodustatud teerajad.

Peakorraldaja Jaan Ulsti sõnul avab festival valguse olemuse teaduslikust ja kunstilisest küljest. Ulst ütles, et kummaline alguskellaaeg on hetk, kui päike loojub. «Sel hetkel süütame lõkke ja toome sümboolselt päikse maa peale,» selgitas ta. Paraku oli lõkke süütamisega probleeme ning puu juurtest koosnev kuhi ei tahtnud mitte leeki üles võtta.

Elava tule alal süüdataksegi lõke ning selle ääres töötab sepp Kahrut Vilbaste. Alar Tamme sepikojas töötav noormees püüdis sepistada puud. Vilbaste rääkis, et ahjuroope on ta piisavalt teinud ning valgusfestivali puhul võttis ta midagi huvitavamat ette. Ka võtvat festivalil sepistamine poole kauem aega, sest tulease pole niivõrd kuum ja ka tööriistad pole nii käe ja jala juures.

Kohal on ka Wittensteini ajakeskuse esindajad Paidest tutvustasid noortele Eesti ajalugu ja jüriööd. 

Teaduse alal tutvustab Tartu observatoorium valgust kosmose poole pealt, Ulsti sõnul räägitakse näiteks tähtkujudest. Kohal on ka Tartu ülikooli fotoonikaklubi tudengid, kes tegelevad valguse uurimise, kontrollimise ja muundamisega. Eelmisel aastal olid nad valgusefestivalil näiteks aegluubis silmapilgutamise filmimise projektiga. Koos Spark Makerlabi juhendajatega sai osa võtta ka töötoast, kus võis ehitada leedlaternaid. Sooja rahvamajja olid paljud noored ka meisterdama asunud. 

Etenduskunsti alal toimub peakorraldaja Jaani Ulsti rännaklavastus «Kuule ja tagasi».

Veel leiab festivalilt valgus- ja videoinstallatsioone kunstnikelt Marje Taskalt, Rene Liivamägilt ja Mihkel Viinalassilt.

Festivali toetavad Nõo vald, Eesti kultuurkapital, rahvakultuurikeskus ja  kultuuriministeerium.