Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/03/12621116t1he040.jpg)
Kolmeaastane Mia on tegutseja, uudishimulik ja rõõmus laps, kel on väiksed kiiksud. Nii iseloomustab teda ema Kersti, kes täisnimega selles loos rääkida ei soovi. Peres on lapsi veelgi, ja Mia on pesamuna. Kui Mia ei olnud veel kahenegi, märkas ema, et tüdruk ei reageeri nimele. Ja kui lapsel mingi mõte pähe tuli, siis ei näinud ega kuulnud ta midagi muud, lihtsalt läks ja tegi. Ka sõnu tekkis tal juurde vähe ja kõne arenes aeglaselt.
Autistlike joontega mudilase kõnelema aitamine võib mõnikord olla otsekui trepist üles kõndimine. Aga astmed on kõrged ja nii-ii laiad.