Vahur Kollom: tegelgem vastandumise asemel sisuga

Vahur Kollom Foto: Mats Õun

Hiljaaegu juhtis ajakirjandus tähelepanu olulisele teemale. Nimelt hakkavad tuleva aasta alguses kehtima uued nõuded hooldekodude hooldustöötajatele. See võib uuest aastast kaasa tuua vanadekodude kohatasude kerkimise kuni 300 euro võrra ja lühikese ajaga võidakse sulgeda ligi kolmandik vanadekodudest. Niimoodi ennustasid Äripäevas ilmunud loos MTÜ Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit ja MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja liikmed.

Inimesed peavad saama vananeda väärikalt. On teada-tuntud tõde, et inimestel on raskusi oma lähedaste hooldekodu arvete tasumisega. Teisalt on vaja ka hoolekodude kvaliteeti parandada. Halbadele hooldustingimustele on varem tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler. Meenutuseks: õiguskantsleri ametkonna kontrollkäikude tulemusena selgus, et paljude Eesti üldhooldekodude tingimused ei taga nende elanike põhiõigust inimväärsele elule.

Kuid üldpilt on ikka nukker. Hooldekodude hinnatõusu korral muutub abivajajate olukord veelgi hullemaks

Oma ringkirjas üldhooldusteenuse osutajatele juhtis õiguskantsler tähelepanu mitmesugustele probleemidele. Peamine neist on aga valdkonna krooniline alarahastus. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et kohaliku omavalitsuse ülesannete ja rahastamise muutmisel ehk haldusreformi tegemisel arvestatakse vajadusega märkimisväärselt parandada elu- ja hoolduskvaliteeti hooldekodudes. Õiguskantsler viitas ka maailmapanga raportile, milles soovitatakse Eestil märgatavalt suurendada pikaajalise hoolduse rahastamist.

Probleem on fikseeritud. Seadusandja andis oma panuse. Kuid üldpilt on ikka nukker. Hooldekodude hinnatõusu korral muutub abivajajate olukord veelgi hullemaks. Küsimus on ikkagi rahastamises.

Milline on lahendus? Üks lahendustest on hoolduskindlustuse loomine. Ka Vabaerakond on ühe lahendusena toetanud hoolduskindlustuse sisseseadmist. Rahvaalgatuse korras jõudis riigikogu menetlusse vastavasisuline petitsioon. Mullu märtsis aga toimus riigikogu täiskogus esmatähtsa riikliku küsimuse «Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?» arutelu. Kahjuks arutelust kaugemale ei jõutud.

Petitsiooni algatajad pakkusid välja oma nägemuse hoolduskindlustuse võimalustest: 1) kohustuslik hoolduskindlustus, st osana sotsiaalmaksu maksest, 2) vabatahtlik kindlustus, 3) finantseeritakse riigieelarve tuludest, 4) finantseerivad omavalitsused.

Pakutud mudelid vajavad kiiret analüüsi ja on täiesti võimalik leida Eestile sobiv lahendus. Muidugi on vaja poliitikute otsust. Kui poliitikud keskenduksid vihkamise ja vastandumise asemel sisuliste probleemide lahendamisele, saaksime hooliva Eesti, kus kõik saavad vananeda väärikalt.