Pühaste pruulikoda murrab rekordeid

Pühaste pruulikoja tegevjuht Üllar Kaljurand (vasakul) ja peapruulmeister Eero Mander tutvustavad tootmishoones õlletegu.  

FOTO: Laila Kaasik

Tartus Ropka tööstusrajoonis tegutseva Pühaste pruulikoja algus ulatub aastasse 2011, mil Eero Mander alustas oma suvekodus Pühaste külas Valgamaal esimesi õllekatsetusi. Nüüd on Mander peapruulmeister ettevõttes, mis on teinud ühisrahastusplatvormil Fundwise raha kokkusaamisel rekordeid.

Fundwise’i ühisrahastusplatvorm sarnaneb Hooandjaga, aga märkmiku, riidest koti või muu tarbeeseme asemel saab selle kampaania toetaja endale ettevõtte osakuid. Pühaste eesmärk on saada toetajatelt 150 000 – 500 000 eurot. Lõppsummast sõltub, kui palju uusi seadmeid on ettevõttel võimalik soetada. Eile oli koos 318 600 eurot.

Väikepruulijate kasum

FOTO: Tpm

Investorite kiire abi

«Pühaste tegi minimaalse raha kokkusaamisel kiirusrekordi: läks vähem kui kaks päeva. Neil on kõige rohkem investoreid ja ilmselt näeme sel nädalal, et nad saavad kokku 500 000 eurot, mis on siiani kõige suurem Fundwise’i kaudu saadud summa,» ütles Fundwise’i tegevjuht Henri Laupmaa. Tema sõnul aitab Pühaste edule kaasa see, et ettevõttel on tugev kaubamärk, nad on ise kampaaniaga vaeva näinud ning rahaliselt ennast tõestanud: edasimüüjaid on 23 riigis.

Kampaaniat saab toetada minimaalselt 200 ja kõige rohkem 50 000 euroga. Praegu on Pühaste ettevõtte väärtus viis miljonit eurot ja osakuid on kokku 25 000. Seega, kui investeerida ettevõttesse 200 eurot, saab vastu ühe osaku.

Pühaste tegi minimaalse raha kokkusaamisel kiirusrekordi: läks vähem kui kaks päeva. Neil on kõige rohkem investoreid ja ilmselt näeme sel nädalal, et nad saavad kokku 500 000 eurot, mis on siiani kõige suurem Fundwise'i kaudu saadud summa, rääkis Henri Laupmaa.

Pühaste pruulikoda alustas ametlikku tootmist 2014. aastal, toona n-ö mustlaspruulijana teiste pruulikodade seadmeid kasutades. «Kohe polnud raha, et oma tehast rajada, aga nimi hakkas tuntust koguma ja juba toona läks pool eksporti, Venemaale ja Hollandisse,» rääkis Mander.

Mitmekesine valik

Pühaste pruulib seda, mis neile endile meeldib. 2016. aastal avas ettevõte Tartus oma pruulikoja, mille sisustus on ostetud enda rahaga, villimisseade aga pangaliisinguga. 2018 avas pruulikoda Tartus Rüütli tänaval esindusbaari Pühaste Kelder ja sel suvel ka Õlleresto Tallinnas.

Oma tehase avamisest on Pühaste tootmine suurenenud 3,5 korda. Kui 2016. aastal toodeti 100 000 liitrit aastas, siis tänavu juba 350 000 liitrit. See on praegu suurim võimalik pruulimismaht.

Pühaste tegevjuhi Üllar Kaljuranna sõnul on ettevõttel ekspordi suurendamiseks vaja uusi masinaid. Seda raha pruulikoda ühisrahastuskampaaniaga küsibki. Vaja on purke pakendavat villimisliini, separaator-tsentrifuugi ja seadmeid alkoholivabade jookide pruulimiseks.

Meil pole meeleheitlikku olukorda, et oleks hullult raha vaja, ja me ei tahagi neid investoreid, kes ajaks näpuga Exceli tabelis järge, ütles Üllar Kaljurand.

2014. aastast on Pühaste turule toonud üle saja toote, nende hulgas väikese alkoholisisaldusega hapuõlled, IPAd, kanged imperial stout’id, porterid, vaadilaagerdusega õlled jm. Pühaste õlled on müügil 23 riigis ning eksporditakse toodangust umbes 60 protsenti. Suurimad turud Eesti kõrval on Holland, Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Soome ja Venemaa. Pühaste eesmärk on kasvatada eksporti 2021. aastaks 80 protsenti. Uute turgudena näeb Kaljurand Jaapanit, Koread, Hiinat ja USAd.

Pühaste evangelistid

Kaljurand rõhutas, et eeskätt otsib Pühaste fänne, kes tahaks pruulikoja tegemistes kaasa lüüa. «Meil pole meeleheitlikku olukorda, et oleks hullult raha vaja, ja me ei tahagi neid investoreid, kes ajaks näpuga Exceli tabelis järge,» rääkis Kaljurand. «Üks Pühaste omanikest on Global Wine House ehk Eesti üks võimsaimaid hulgiettevõtteid, seega pole küsimus rahas, pigem, et tahame oma kogukonda suurendada.» Meil on kolm aastat olnud oma tehas ja ikka on inimesi, kes meid ei tea. Tahame ühisrahastuskampaaniaga ära teha selle, mida teised tehased teevad 10–20 aasta ja tohutute reklaamikuludega. Me tahame, et inimesed oleks meiega seotud ja räägiks Pühastest oma sõpradele,» lisas Kaljurand.

Väiksemad kulud

Ühisrahastuse rahaga ostetav separaator-tsentrifuug teeb õlletootmise kiiremaks. Villimisliini on vaja seepärast, et purgiõllel on väiksem ökoloogiline jalajälg, kuna suur osa alumiiniumist leiab taaskasutust. Purk tagab parema hapnikubarjääri ning UV-kiirguse kaitse, nii on õllel parem kvaliteet ja pikem eluiga. Purki villitud tooteid eelistavad ka edasimüüjad. Samuti vähenevad purgiõllede puhul logistikakulud ja uutele turgudele jõuda on odavam.

Kaljuranna sõnul kuulutavad alkoholivabade jookide võidukäiku üleilmsed trendid ning ta näeb seda ka Pühaste baaris. «Viis aastat tagasi tahtsid inimesed oma raha eest võimalikult kanget jooki ja heal juhul üks kaine autojuht laudkonnast jõi mahla, kuid nüüd küsivad kliendid järjest rohkem lahjasid õllesid ja pool laudkonda tarbib alkoholivabasid jooke,» ütles ta.

Alkoholivabade toodete turule toomisele kuluv aeg on ka üks äririske Pühaste ühisrahastuses. Teine risk on seotud alkohoolsete jookidega, see on alkoholiaktsiisi kõrval valitsuse ebastabiilne poliitika. Kaljuranna sõnul on see takistus kõikidele väikepruulijatele ning üks põhjusi, miks Pühaste soovib keskenduda rohkem ekspordile.

Fundwise pole ainus platvorm, mille kaudu on võimalik end ettevõttesse osta. Eestis on selline ka näiteks Funderbeami keskkond. Pühaste eelistas Fundwise’i, sest see on osakuostjale lihtsam platvorm, kuna kampaania on eesti keeles ning vahel pole juhtinvestorit.

Investeerimine.

FOTO: Tpm

Tagasi üles