Sirle Sõstra: tervislik koolitoit on Tartus tähelepanu all

Sirle Sõstra

FOTO: Maris Treufeldt

Koolitoidu hindamiste põhjal saab öelda, et olukord Tartu koolides on hea ja toidud on maitsvad, kuid koostöös saab veel paremini. Selleks tuleb aruteludesse kaasata ka lapsi ja nende vanemaid.

Viimastel aastatel on Tartu võtnud kooli- ja lasteaiatoidu suurema tähelepanu alla: käiakse kohapeal toitu maitsmas, korraldatakse koolitusi ning jagatakse soovitusi tasakaalustatud menüü koostamiseks. Oluline on, et lapsed saaksid täisväärtuslikku ja tervislikku toitu, olenemata sellest, kuidas toitlustus on korraldatud.

Tartu linna koolides pakuvad toitu riigihangetega leitud erafirmad. Hanke võitja saab tasuta kasutada koolisöökla ruumid, kuid köögiseadmed tuleb toitlustajal endal hankida. Koolides sõlmitakse lepingud enamasti viieks aastaks, et köögiseadmetesse tehtud investeering toitlustajal ära tasuks, lasteaedades antakse sööklaruumid enamasti kasutusse koos seadmetega ning lepingute tähtajad on lühemad.

Toitlustamise kvaliteedi järjepidevaks jälgimiseks on Tartus loodud komisjon, kuhu kuuluvad linnavalitsuse haridus-, linnavarade ning sotsiaal- ja tervishoiuosakonna töötajad ning mitu toidutehnoloogi Tartu kutsehariduskeskusest.

Komisjoni liikmed käivad lasteaia- ja koolilõunaid degusteerimas oma tulekust ette teatamata. Hinnatakse toidu maitset, lõhna, välimust ja kogust ning selle vastavust menüüle ja tervisekaitsenõuetele koolides ja koolieelsetes lasteasutustes.

Koolitoidu hindamiste põhjal saab öelda, et olukord Tartu koolides on hea ja toidud on maitsvad. Enim nurisevad õpilased kalatoitude pärast. Toitlustajad möönavad, et raske on leida sellist kalatoitu, mis kõigile ühtmoodi meeldiks. Samas on leidunud ka koole, kus komisjoni silmade all tühjenesid iseteeninduslettide marmiidid kalaroast silmapilk.

Vähem eelistavad õpilased ka suppi ning kastmeid ja segusalateid ei armastata eriti. Neis koolides, kus toitlustaja kas enda või hoolekogu soovil serveerib salatikomponendid eraldi, süüakse köögivilju rohkem.

Sellisest tähelepanekust lähtuvalt on hindamiskomisjon ettepanekuid teinud ka teistele toitlustajatele, sest eesmärk on ju üks: et õpilane saaks kõhu täis tasakaalustatud toidust ja omastaks sellest talle vajalikud vitamiinid ja mineraalained.

Tervislik toitumine ei ole pelgalt trend, vaid see on uue põlvkonna eluviis. Inimesed on teadlikumad ning sageli näeme, et nooremad õpetavad siin vanemaid.

Koolides oleme eraldi tähelepanu pööranud ka puhvetis pakutavale valikule. Koolijuhtidele ja toitlustajatele on saadetud tervise arengu instituudi, sotsiaalministeeriumi, maaeluministeeriumi ning terviseameti koostöös valminud spetsiaalne juhend lasteasutuste puhvetites ja müügiautomaatides pakutava toidu kohta.

Nii nagu koolitoidu puhul on märgata arengut, on ka koolipuhvetite valik läinud paremaks. Järjest enam ilmub puhvetitesse oma köögis kohapeal valmistatud tooteid, mis on igati kiiduväärt. Näiteks maitsestatakse ise jogurteid marjade, puuviljade või naturaalsete, ilma lisatud suhkruteta puuviljapüreedega. Lisaks pakutakse isetehtud vrappe, võileibu, kohupiimamagustoite ja kohapeal valmistatud küpsetisi.

Koolidele, kus saiakeste ja maiustuste osakaal on veel suurem, tegi komisjon ka konkreetsed ettepanekud valikut piirata ning minna üle oma köögis valmistatud tervislikumatele toitudele.

Külastuste käigus nägime, et söögivahetunnid on kohati liiga varajased (kell 9.40–10) ja õpilased sel ajal väga palju süüa ei tahtnud. Nii tegime komisjoniga ettepaneku alustada söögivahetunde hiljem või muuta söögivahetund (kooliti on selle kestus erinev, vähemalt 15 minuti, sotsiaalministri määrusega on plaanis pikendada 30 minutini) hoopis söögitunniks?

Mitmed Tartu koolid katsetavadki alanud õppeaastast söögivahetundide asemele söögitunniga ning mõned on paigutanud õuevahetunnid enne söögivahetundi, mis peaks samuti laste isule paremini mõjuma.

Oleme analüüsinud mitmete lasteaedade menüüsid ning andnud soovitusi, kuidas neid tervislikumaks muuta. Probleem on piima- ja piimatoodete rohkus menüüdes. Koolieelikutele soovitatakse päevas kaks-kolm piima- ja piimatoodete portsjonit, kuid lasteaiamenüüdes on praegu piimakogused sageli suuremad, kui peaks.

Liiga harva pakutakse aga munatoite. Kuivõrd kanamuna on mitmekesise toitumise seisukohast tähtis, sest sisaldab hästi omastatavaid valke, rasvu, vitamiine ja mineraalaineid, oleme rõhutanud munatoitude tähtsust laste toidusedelis.

Enim nurisevad õpilased kalatoitude pärast. Toitlustajad möönavad, et raske on leida sellist kalatoitu, mis kõigile ühtmoodi meeldiks.

Tervislik toitumine ei ole pelgalt trend, vaid see on uue põlvkonna eluviis. Inimesed on teadlikumad ning sageli näeme, et nooremad õpetavad siin vanemaid. Heaks näiteks võib siinkohal tuua mitut Tartu gümnaasiumi, kus õpilaste soovidest lähtuvalt pakutakse lisaks tavalisele koolitoidule ka lihavaba menüüd.

Noored tähtsustavad kaun- ja köögiviljade suuremat tarbimist. Meie toetame õpilaste mõttelaadi ning soovitame toitlustajatel hoida menüüd piisavalt mitmekesised, et need kataksid õpilase põhitoitainete vajaduse ka siis, kui tegemist on taimetoiduga. On tähtis, et taimetoitu eelistav noor ei jääks ilma olulistest toitainetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, vaid et tal oleksid teadmised taimetoidule ülemineku riskidest ja oskused koostada mitmekesisest ja tasakaalustatud toitumist tagavat menüüd.

Kahel viimasel aastal on toitlustajate leidmiseks korraldatud riigihangetel suuremad võiduvõimalused neil, kes pakuvad lastele ka mahetoorainest valmistatud toitu. Senini on kõik toitlustajad olnud seda riigihankel valmis pakkuma. Praegu pakutakse vähemalt neljandik liha- ja teraviljatoodetest ning puu- ja köögiviljadest mahedana kolmes Tartu lasteaias ja kümnes koolis.

Toitumisteemad on linna lasteaedades ja koolides pideva tähelepanu all ning lisaks lastele jagatakse toitumisteavet ka lapsevanematele. Koolides on toitumise õppekavad kõigis kooliastmetes. Oleme koolidele soovitanud ka kohustuslike uurimistööde teemadena käsitleda koolitoitu, puhvetis pakutavat ning õpilaste toitumisharjumuste kujundamist. Samuti on komisjon soovitanud teha küsitlusi nii õpilaste kui ka lapsevanemate hulgas, et teada saada õpilaste lemmikud, eelistused koolitoidu ja puhveti valikus ning söögivahetundide kohta.

Tartu linn on korraldanud mitu toitlustusteemalist infopäeva haridusasutuste juhtidele ja toitlustajatele, neis on räägitud tasakaalustatud menüüde koostamisest, mahetoidust ja muudest tervisliku toitumisega seotud teemadest.

Hea meel on tõdeda, et komisjoni ettepanekuid ja soovitusi järgitakse ning koolides ja lasteaedades pakutakse järjest enam täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu.

Forseliuse kooli lõuna eelmisel nädalal.

FOTO: Sille Annuk

Tagasi üles