:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7528745t1hba78.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/29/12607952t1hc6a6.jpg)
Igale keelele on omane kujundlikkus. Tundmatut on alati tuntu järgi nimetatud, toetudes mingile sarnasusele, näiteks inimesel on jalad ja ka kapil on jalad, kuigi välimuselt on need üpriski erinevad. Keegi ei mõtle kõneldes sellistele seostele.
Tellijale
Sirje Toomla: pärm tuha all (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keele põnevaim ja õppijale ka raskeim osa on kindlasti keelekujundid: kõnekäänud ja igasugused fraseoloogilised väljendid. Vahel on vaja lasta fantaasial lennata, et mõista, mida mõne kujundiga on üleüldse öelda tahetud. Autistid näiteks ei pruugi kõnekujunditest aru saadagi.