Tartu ülikoolis kõndisid rootsiaegse rektori Andreas Virginiuse järeltulijad

28. septembril külastasid Tartut Andreas Virginiuse järeltulijad – Andreas Virginius oli teatavasti Tartu ülikooli esimene kutsutud professor ja ülikooli esimene prorektor aastal 1632. Ning hiljem veel neljal korral valitud rektor.

Külalised tulid Eestisse Rootsist, neid oli kokku 32 inimest ning neile osutas au Tartu ülikooli rektor Toomas Asser, kes nad isiklikult vastu võttis.

Ta sõnul oli kohe tajuda, et külalised on end kursis hoidnud Eesti, Tartu ja Tartu ülikooli käekäiguga, nii mõnigi neist oli Eestit varasemalt külastanud ja jälginud, kuidas on siinne elu aastakümnete jooksul muutunud.

Ülikooli muuseumi külastusjuht ja ajaloodoktorant Ken Ird tegi auväärse suguvõsa liikmeile ülikooli aulas väikese ettekande, mis rääkis Andreas Virginiuse mõjust Tartu ülikoolile ja Eestile ning juhatas neid jalutuskäigul ülikooli peahoones, vanalinnas, toomkirikus ja ajaloomuuseumis.

Külalised kartseris.

FOTO: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Külalised olid uhked ja tänulikud

Kohtumisel rektor Toomas Asseriga väljendasid külalised headmeelt ja uhkust selle üle, kui kõrgetasemeline on Tartu ülikool praegu ning kui heas korras Kambja kirik, kuna sama päeva hommikul olid nad külastanud ka Kambjat. Kambjaga on tihedalt seotud teinegi Virginiuse perekond.

Härra Johan Virgin ulatas rektorile tänutäheks pildi suguvõsa vapist. Virginiuse suguvõsa liikmed on viimane Pommerimaalt pärit suguvõsa, kes veel alles.

Pildil Virginiuste suguvõsa vapp.

FOTO: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Rektor Toomas Asser tunnistas hiljem, et talle isiklikult mõjus kohtumine professor Virginiuse järeltulijatega väga austavalt ja inspireerivalt. «Jalutuskäik nendega ülikooli peahoones oli otsekui sügav ajaloo puudutus,» rääksi ta. «Igal juhul on põhjust olla tänulik, et nad tulid ja otsisid meid üles. Tartus on läbi aegade töötanud väga rahvusvaheline ja silmapaistev akadeemiline seltskond. Seega poleks kuigi üllatav, kui seesuguseid kooslusi leiduks maailmas rohkemgi. Samas sedalaadi aktiivseid kontakte nagu Virginiuse järeltulijatega, ülikoolil rohkem ei ole.»

Virginiuse suguvõsaga reisisid kaasas kultuuriajaloolane ja endine Rootsi kultuuriatašee Eestis Hans Lepp, samuti Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson.

Hans Lepal on suguvõsaga ammused sidemed tema diplomaadi ajast. Ta ütles, et suguvõsa korraldab kokkusaamisi igal aastal, see ühendab inimesi läbi mitme põlvkonna, nii 20- kui ka 80-aastasi. Nende seas on ärimehi arste, advokaate, ehitusfirmade omanikke. Ka neid, kelle vanemad ja vanavanemad on olnud uhkete mõisate omanikud, ning neid, kes on päris tavalised inimesed.

Giidiks olnud ajaloolane Ken Ird lisas, et Virginiuse järeltulijaiga oli väga eriline suhelda. «Kui võrrelda mõne teise välismaalt tulnud grupiga, siis nende puhul oli tajuda suurt huvi ülikooli vastu ja äärmist tänulikkust,» lausus ta. «Nad olid huvitatud igast infokillust ja küsisid juurde palju.»

Mida Virginius Eestile andis?

Andreas Virginius oli pärit Põhja-Saksamaalt Pommeri aadlike perest ning elas aastail 1596–1664. Ta õppis usuteadust Rostocki, Wittenbergi ja Leipzigi ülikoolis ning kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf asus Tartusse ülikooli looma, kutsus ta 1631. aastal isiklikult Virginiuse siia ülikooli professoriks.

Andreas Virginius oli see, kes 1632. aastal Tartus Maarja kirikus ülikooli pidulikul avamisel jumalateenistuse pidas.

Ülikooli  esimeseks rektoriks sai ülikooli rajamise mõtte initsiaatori, kuningas Gustav II Adolfi õpetaja, ülikooli kantsleri Johan Skytte poeg Jacob Skytte, kes oli siis 19-aastane ja äsja Tartu ülikooli immatrikuleeritud. Põhikiri tudengi valimist rektoriks ette küll ei näinud, aga see žest väljendas eelkõige austust.

Külalised senati saalis, mille seintel rektorid ning otse pildistaja ees ülikooli kantsler Johan Skytte.

FOTO: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Jacob Skytte oli rector illustris, tegeliku rektoritöö tegi ära ülikooli esimene prorektor, kelleks valiti seesama Andreas Virginius.

Virginius valiti ülikooli rektoriks kokku neljal korral: 1633, 1638–1639, 1641–1642, 1645–1646.

Ajaloolane Ken Ird märkis, et Andreas Virginius on eriline veel seetõttu, et ta oli Tartu ülikooli esimese perioodi vältel, algusest kuni lõpuni akadeemiliselt aktiivne, see tähendab aastaid 1632. kuni 1657ni.

Kui Vene-Rootsi sõja ajal venelased 1656. aastal Tartu vallutasid ning professorid ja üliõpilased Tallinna lahkusid – Virginius lahkus viimasena – võitles ta Tallinnas ägedalt ülikooli privileegide säilitamise eest, kuigi tulutult. Tallina gümnaasium nägi ülikoolis liiga suurt konkurenti.

Veel Virginiusi

On aga veel rida Virginiusi, kes on Andreas Virginiuse sugulased, pärit samuti Pommerist ning Eestiga samuti tihedalt seotud.

Näiteks Adrian Virginius (1615–1647), kes teenis Nõo kogudust. Ning tema poeg Andreas Virginius (1640–1701), kes oli Kambja koguduse õpetaja.

On märkimisväärne, et see viimati nimetatud Andreas Virginius tõlkis koos oma poja Adrian Virginiusega (1663–1706) Uue Testamendi lõunaeesti keelde.

«Wastne Testament» ilmus trükist 1686. aastal, ja see oli esimene läbinisti eestikeelne raamat.

Adrian Virginius noorem oli Puhja ja Otepää koguduse pastor. Põhjasõja ajal 1706. aasta juunikuus hukkasid Vene võimud Adrian Virginiuse avalikult Tartu raekoja platsi ääres, süüdistatuna spioneerimises Rootsi kasuks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eestis Rootsi võimu ajal tegutsenud Virginiuste perekonna elutöö on 17. sajandi eesti kultuuriloo kvintessents.

Ajaloomuuseumis Toomel.

FOTO: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Asetati ju oma kohale Eesti kultuurile ja haridusele kaks väga olulist verstaposti: rajati Tartusse ülikool (1632) ja tehti algust Piibli tõlkimisega eesti keelde (1686). Mõlemat ettevõtmist vedasid Virginiused, nii et ka rahvusülikooli 100. aastapäeva ei saaks me praegu tähistada ilma nende sajanditetaguse pühendumiseta haridustööle.

Tagasi üles
Back