/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/28/12606634t1h4f2b.jpg)
Täna on 29. september ja mihklipäev. Laske oma sulased vabaks, puhake töökast suvest, korraldage mõnus pidu ja häälestuge rahulikumale talvele!
Mihklipäev küsib pidu ja nõuab Mihklite ülestõstmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihklipäeva tuntakse tänapäeval hästi vanapärase ütluse «Igal oinal oma mihklipäev» järgi. Seda lausutakse siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö.
Aga vanasti on olnud sel ütlusel üsna konkreetne sisu, ja tõsi see oli, et mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. Õlut heideti ohvriannina ka maa peale ning lihakeetmisvahtu visati laudaseintele – need olid ohvrid, mis tagasid lambaõnne ka tulevaks aastaks.
Uus aeg pole kehvem
Siiski ei ole mihklipäeval lamba veristamine unustusehõlmas, kuna näiteks Kambja valla Kaspri talu pererahvas Ragne Kärner-Neevits ja Ormi Neevits rääkisid eile, et nemad veristavad täna ühe oina küll. Varasematelgi aastatel on nad ikka teinud nii, et mihklipäeva puhul söövad värsket lambaliha.
/nginx/o/2019/09/28/12606635t1hb147.jpg)
Ühtlasi on täna Kaspri talu peremehel ja perenaisel pulma-aastapäev, mis klapib samuti hästi, kuna mihklipäev on olnud pidude ja kooskäimiste aeg.
Karjane sai kooli
Mihklipäeval lõppes karjatamishooaeg ja karjane sai nüüd lõpuks kooli minna. Samuti lõppesid kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud.
Ometi polnud karjasest vabanemine alati kindlalt määratud, karjust hoiti vahel kinni kuni esimese lumeni. Nii on mihklipäeval püütud lund nõiduda. Lõuna-Eesti karjane vedanud mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi, siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb vabaks.
Mihklipäeval lõpeb valge ja soe suveaeg. Talviste rahvakalendri tähtpäevade arvestamine hakkas käima nii, et mihklist on kuus nädalat mardini, mardist kaks nädalat kadrini ning kadrist neli jõuluni.
/nginx/o/2019/09/28/12606639t1h2156.jpg)
Päeva märk on veel mihklilaat. Üleeile pidasid mihklilaata näiteks Ülenurme Nurmepesa lasteaia lapsed.
Laat oli vanasti ja on nüüd ka oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus vaadatakse kaupu, aetakse juttu ja heidetakse nalja.
/nginx/o/2019/09/28/12606808t1hc9f5.jpg)
Vanasti tegi noorem rahvas aga veel mihklituld, lõkke äärde või mõnda tallu koguneti lausa tantsima.
Peipsi-äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva. Siis käidi sugulastel külas ja pidutseti.
Mihklipäeva kommete hulka kuulub veel Mihklite ülestõstmine. Kas teil on kodus või tööl mõni Mihkel? Tõstke üles!