Mihklipäev küsib pidu ja nõuab Mihklite ülestõstmist

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Kaspri talu lambad. Kellelgi on mihklipäev.
Kaspri talu lambad. Kellelgi on mihklipäev. Foto: Sille Annuk

Täna on  29. september ja mihklipäev. Laske oma sulased vabaks, puhake töökast suvest, korraldage mõnus pidu ja häälestuge rahulikumale talvele!

Mihklipäeva tuntakse tänapäeval hästi vanapärase ütluse «Igal oinal oma mihklipäev» järgi. Seda lausutakse siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö.

Aga vanasti on olnud sel ütlusel üsna konkreetne sisu, ja tõsi see oli, et mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. Õlut heideti ohvriannina ka maa peale ning lihakeetmisvahtu visati laudaseintele – need olid ohvrid, mis tagasid lambaõnne ka tulevaks aastaks.

Uus aeg pole kehvem

Siiski ei ole mihklipäeval lamba veristamine unustusehõlmas, kuna näiteks Kambja valla Kaspri talu pererahvas Ragne Kärner-Neevits ja Ormi Neevits rääkisid eile, et nemad veristavad täna ühe oina küll. Varasematelgi aastatel on nad ikka teinud nii, et mihklipäeva puhul söövad värsket lambaliha.

Ragne Kärner-Neevits ja Ormi Neevits koos poja Carlosega. Ning koos koeraga. Peres on lapsi kokku kolm ning loomi ja linde palju-palju.
Ragne Kärner-Neevits ja Ormi Neevits koos poja Carlosega. Ning koos koeraga. Peres on lapsi kokku kolm ning loomi ja linde palju-palju. Foto: SILLE ANNUK

Ühtlasi on täna Kaspri talu peremehel ja perenaisel pulma-aastapäev, mis klapib samuti hästi, kuna mihklipäev on olnud pidude ja kooskäimiste aeg.

Karjane sai kooli

Mihklipäeval lõppes karjatamishooaeg ja karjane sai nüüd lõpuks kooli minna. Samuti lõppesid kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud.

Ometi polnud karjasest vabanemine alati kindlalt määratud, karjust hoiti vahel kinni kuni esimese lumeni. Nii on mihklipäeval püütud lund nõiduda. Lõuna-Eesti karjane vedanud mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi, siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb vabaks.

Mihklipäeval lõpeb valge ja soe suveaeg. Talviste rahvakalendri tähtpäevade arvestamine hakkas käima nii, et mihklist on kuus nädalat mardini, mardist kaks nädalat kadrini ning kadrist neli jõuluni.

Egle Kalnapenkis kaupleb mihklilaadal Ülenurme lasteaia vanemate tehtud kaubaga. Parasjagu ulatab auravat võlujooki.
Egle Kalnapenkis kaupleb mihklilaadal Ülenurme lasteaia vanemate tehtud kaubaga. Parasjagu ulatab auravat võlujooki. Foto: SILLE ANNUK

Päeva märk on veel mihklilaat. Üleeile pidasid mihklilaata näiteks Ülenurme Nurmepesa lasteaia lapsed.

Laat oli vanasti ja on nüüd ka oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus vaadatakse kaupu, aetakse juttu ja heidetakse nalja.

Nurmepesa lasteaia mihklilaat ja laadalise väike pihk.
Nurmepesa lasteaia mihklilaat ja laadalise väike pihk. Foto: SILLE ANNUK

Vanasti tegi noorem rahvas aga veel mihklituld, lõkke äärde või mõnda tallu koguneti lausa tantsima.

Peipsi-äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva. Siis käidi sugulastel külas ja pidutseti.

Mihklipäeva kommete hulka kuulub veel Mihklite ülestõstmine. Kas teil on kodus või tööl mõni Mihkel? Tõstke üles!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles