Kaspri talu lugu jutustab maal elamise võimalikkusest

Täna said huvilised kõikjal Eestis esimest korda osa maal elamise päevast, mille eesmärk oli näidata linnast väljas elamise rõõme ning innustada inimesi rohkem maale kolima. Kambja vallas Kaspri talus tervitas pererahvas külalisi oma talupoes ja -kohvikus.

Peretütre Lisete Neevitsa ees laualt sai valida endale sobiv hõrgutis, alustades kodusest Napoleoni koogist ja lõpetades mustsõstardega Brita tordist.

Perenaine Ragne Kärner-Neevits andis maitsta lambalihavorsti, riiulitel võis imetleda puhast käsitööd, küünlaid, pehmeid loomakesi, villaseid sokke, «võlujooki» või isegi tšillimoosi purke. Lähemal ringkäigul talus võis proovida kohalikke viinamarju, vaadata mesilastarusid ning rüübata vett allikast, mille vett pererahvas kasutab iga päev kõigeks vajalikuks.

Pere kolis linnast majajäetud tallu

Viimase kümne aastaga on kõik nullist üles ehitatud, võetud loomad ja talule uus elu sisse puhutud.

Kaspri talus on juba üksteist aastat elanud perenaine Ragne Kärner-Neevits ja peremees Ormi Neevits, kellel on kolm last: tütar Lisete ning pojad Karl-Oscar ja Carlos.

Enne talu ostmist elasid nad Tartus Tammelinnas ning perel puudus maakoht, kuhu oleks hea sõita. Suvila otsingutel leidis  Ragne Kärner-Neevits kinnisvaramaakleri kaudu majajäetud maja, kus polnud keegi elanud juba 15 aastat. Asukoht ise oli väärtuslik ja sellel oli lummav ajalugu. Seega osteti talu ära, teadmata, mis ees ootab. Viimase kümne aastaga on Kaspril kõik nullist üles ehitatud, võetud loomad ja talule uus hingamine antud.

Kui esimestel aastatel tuli liikuda maakodu ja linna vahelt, siis täna ei käi pererahvas enam tööl ning panustab kogu oma aja Kaspri talule. Algul olid talus vaid koer, jänes, kümme kana. Mõne aja pärast juba kaks utte, jäär ja kolm põrsast. Tänaseks on õu täitunud loomade ja lindudega: kanu on 130, lambaid 120, koerad ja kassid, lisaks jänesed, mesilased ja tibud.

Lõbusaid lugusid igast loomast

Naljakaid lugusid loomadest on perenaisel varnast võtta. Näiteks mõni aeg tagasi pesi perepoeg Carlos üht jänest kätepesuseebiga nii, et loomal tuli kogu karv maha. Jänes, kes oli teiste hulgas samuti müügiks, ei pakkunud karvutuna enam kellelegi huvi, sest arvati, et loom on haige. Nüüdseks on jänes taas pehme karvaga ja igati elurõõmus, justkui poleks midagi juhtunudki.

Huvitav on ka tiigielanike lugu. Algul toodi tiiki kümme valgeamuuri,  neist alles  aga vaid kaks. Need on taimetoidulised kalad, kes puhastavad veekogu. Kaladele lisaks elavad tiigis vähid.

Talveks valmib jõulumaa

Kaspri talu tegeleb põnevate ettevõtmistega. Poeruum on tavapäraselt ka mängutuba, kuhu oodatakse nii lasteaialapsi kui ka koolinoori. Lapsed õpivad tundma loomi, proovivad ehtsat õunamahla, koos toimetatakse töötubades ja õpitakse oskusi, mida koolist ei saa.

Nüüd küpseb Kaspri talu perenaise Ragne Kärner-Neevitsa peas idee luua talveks jõulumaa. Juba novembris tuleb  mitu laste- ja noorterühma, kellega hakatakse piparkooke valmistama ning veedetakse aega koos päkapikkudega. Talu ise hakkab olema muinasjutuliselt ilus.

Maal elamise päeval külastas Kambja valda kokku ligi 400 inimest, Kaspri talu umbes 50. Tavapärasest huviliste  hulgast on see tunduvalt väiksem.

«Avatud talude päevalt käis Kasprilt läbi mitutuhat inimest ning varem on üritusele korraga tulnud kohale üle 600 huvilise,» rääkis perenaine Ragne Kärner-Neevits. «Sel korral oli tegemist uue algatusega, aga usun, et natuke jäi reklaami väheseks ja sildid ei olnud tee ääres äratuntavad.»

Kambja valla arendusjuht Kristi Kull kiitis uut algatust ja nimetas külastajate üldarvuks vallas rohkem kui 500 inimest.

«Kõige populaarsem oli Vana-Kuuste mõisakool, mis on muinsuskaitse all ja seda just praegu renoveeritakse,» rääkis Kull. «Usun, et juba ajaloolise tausta ja maja väärika ilme pärast käidi uudistamas.»

Kristi Kulli sõnul käisid maal elamise päeval Kambja vallas valdavalt 20- kuni 40-aastased noored pered ning tagasiside oli hea.

Kokku võttis Eestis maal elamise päevast osa 36 valda.

Tagasi üles
Back