Kuidas inimest surnust üles saada? Jalgupidi üles riputades, tünnil veeretades ja tubakasuitsu pärasoolde puhudes

Teadlaste Öö üritused jõudsid täna ERMi, kus sai mõelda kehadele muutuvas keskkonnas ja tervisele mitmes vaates ning meelde tuletada elustamisreegleid.

Elustamisest ja selle ajaloost rääkis põnevaid fakte kiirabiõde Raul Jalast, kes peab oma ametit 1999. aastast alates.

Väga vanal ajal, näiteks aastal 500 ning isegi 1500 usuti, et inimest aitab elustada väline stimulatsioon, kas tema piitsutamine või näiteks lume või jääkottidega ehmatamine.

Ka arvati, et uppujat saab äratada, kui talle lõõtsaga suust õhku sisse puhuda või kui ta jalgupidi üles riputada, et kopsudest vesi välja voolaks. Samuti leiti, et kui uppunu panna kõhuli asendis tünnile, mis on asetatud külili ning teda jalgadest hoides tünni peal edasi tagasi veeretada, võib see ta päästa.

Raul Jalast näitas tünniharjutuse üht tervishoiukõrgkooli üliõpilasneidu kasutades ka rahvale kenasti ette.

Samuti leiab ajaloost märkmeid selle kohta, et inimest võib ellu äratada talle tubakasuitsu kas suhu või pärasoolde puhudes.

Kui need olid elustamiseks üsnagi koomilised näited, mis ajasid naerma, siis Raul Jalasti esinemise teine pool oli vägagi tõsine, kuna kordas punkthaaval üle selle, mis on oluline inimese elustamisel tänapäeval ning kuidas kasutada AED-elektrišokiaparaati, mida leiab juba paljudest avalikest kohtadest.

Kuidas aidata moodsal ajal?

Kõige olulisem on maaslamava inimesega püüda saavutada kontakt. Teda kas raputades või kõnetades. Kui see ei õnnestu, tuleb püüda välja selgitada, kas see inimene hingab. Asetada kannatanu selili, suruda ta pea kuklasse, avada suu ning kummarduda ta kohale. Nii on võimalik kas rindkere liikumisest näha või hoopis kuulda, et inimene hingab või muul moel seda tunnetada. Kui hingamine puudub, on vaja helistada numbrile 112 ja kutsuda abi. Tark on panna telefoni valjuhääldirežiimile ja ise samal ajal südamemassaaži alustada.

Inimese rindkere on kõigepealt vaja rõivastest vabastada. Seejärel tuleb abistajal küünarnukkidest sirgete kätega, peopesad teineteise peal, kannatanu rinnakut hakata alla suruma kiirete tõugetega tempos 100–120 korda minutis, ja nii, et rindkere vajuks vähemalt viis sentimeetrit.

Kui kannatanu puhul ei ole vaja karta nakkuse saamist, tuleb 30. vajutuskorra järel kannatanule suult-suule hingamist teha kaks korda ning massaaži jätkata.

On väga oluline, et elustamisest ei tohi väsida, vaid seda tuleb teha seni, kuni kiirabi saabub.

ERMi triatleedid

ERMis oli täna väga palju teemasid, mis puudutasid keha. Maratoonar Raivo Alla rääkis jooksja vaimsusest ja füsioloogiast.

Laval olid ka ERMi töötajaist triatleedid – turundusjuht Kairi Ustav ja avalike suhete juht Kalmar Kurs, kes mõlemad on läbinud täispika trialtoni. Nad kirjeldasid, mida nad pikki vahemaid kas ujudes, jalgrattaga sõites või joostes tunnevad, miks nad seda teevad ning kuidas end vormis hoiavad.

Räägiti veel mürast, nägemisest, plasti mõjust kehale, allergiatest, vaimsest tervisest ja muust. Sai kontrollida oma tervisenäitajaid ja hakata geenidoonoriks.

Keskkonna ja keha küsimused on ERMis praegu eriti aktuaalsed, sest muuseum valmistab ette näitust «Õige keha, vale keha» ning ootab inimestelt kaastöid «Keha ja kultuur». Lähemalt saab lugeda siit.

Teadlaste Öö üritusi oli tänavu üle Eesti 30 paigas.

Tagasi üles